Koeraarmastus

17/02/2024

Maria tagasiside 💌

“ Mul on nii väga hea meel, et just sinult abi saime ning väga kahju, et see varem ei juhtunud - oleks saanud kohe algusest asju õigesti ja teadlikumalt (!) teha. Lisaks sellele, et sinuga on ääretult kerge ja vahetu suhelda ning oskad asju väga põhjalikult lahti seletada, siis väga meeldib su süsteemne lähenemine (külastuse ülesehitus ja järeltegevused). Tänu sinule saime koeraga pisut nõrgaks jäänud sideme jälle tagasi, mis tänu lapse tulekule kahetsusväärselt tagaplaanile on jäänud. Usun, et koos jõudsime päris juurpõhjusteni välja, miks koer üht või teist viisi käitub ning aitäh, et sinu põhjalike ja erinevat pidi selgituste abil sellest päriselt ise ka aru saime. “



💖

05/01/2024

Lõuatarget - mitte ainult üli armas, aga ka väga praktiline oskus, mida oma koerale õpetada.

Kes soovib teada, kuidas seda õpetada, vaatab instagrami 📌 highlightside alla. Panin viite ka storysse. Rääkisin seal kunagi pikalt-laialt klikkerteeningust ja tutvustasin just selle harjutuse õpetamise abil klikkertreeningu loogikat. (Harjutust saad õpetada ka ilma klikkimiseta.)

Kuna minu koer on naturaalselt pigem suurema isikliku ruumiga, jäädes juurde tulles normaalsele kaugusele istuma, aga mina tahtsin, et ta ka väga tihedalt juurde (kehakontakti) oskaks tulla (inglise keeles “close front”), siis näiteks seda õpetasin mina talle just läbi lõuatargeti. Kui muul juhul oleks lõuaga/rinnaga minu vastu istuma tulemine tema arvates mega ebaloomulik ja veider (=teostatamatu), siis tänu targetiharjutusele oli tema jaoks mingi normaalne ja arusaadav asi, millele ette tulles keskenduda - lõuatarget - lõug vastu minu kätt, mis oli vastu minu keha, millest sai varsti lõug vastu minu keha. Ja see polnudki tema jaoks enam üldse veider!

Ja näiteks koertel, kes mingil põhjusel ei naudi kõripiirkonna katsumist või väldivad/kardavad kaelarihmast kinnivõtmise liigutust, on läbi lõuatargeti harjutuse - kus koer vabatahtlikult ise oma lõua inimese käe peale asetab - võimalik hakata seesugust kontakti hoopis teises valguses nägema ja lõpuks lausa armastama.

Head harjutamist!

02/01/2024

Kindla märgusõna peale juurdetulemine on oskus, mida tasub õpetada koerale võimalikult automaatseks.

Nendelt klippidelt on näha, et seda sõna kuuldes Sonee ei mõtle, vaid lihtsalt reageerib, automaatselt. (Juurdetulemine on üks vähestest harjutustest, mille puhul mulle meeldib, kui koer ei mõtle.😃) Sedasi reageerima õpetasin ma Sonee läbi emotsionaaltasandi - tema tõeliselt hea emotsiooni pealt, omaltpoolt erilise planeerimise ja järjepidevuse toel.

Miks hea juurdetulemise kindlus nii oluline on?

Koerale, kes tuleb usaldusväärselt kutsumise peale juurde, antakse üldjuhul rohkem vabadust, sest sellisel juhul on see turvaline. Ja vabadus on teadagi meie kõigi jaoks üks täisväärtusliku elu elementidest.

Näiteks on minu koeral igapäevaselt enamus ajast täielik vabadus valida, mida ta teeb - kui kaugele ta minust looduses jookseb ja kui kauaks lõhnasid nuuskima jääb. Vabadus ajada segamatult omi asju… Mul on nii mõnus talle sellist vabadust pakkuda, sest tean, et kui ma peaksin teda kutsuma (kui mul peaks olema VAJA, et ta minu juurde tuleb), siis ta ka tuleb. Kindlalt.

Sellise automaatse reaktsiooni kasvatamine on põnev protsess - iga koera puhul natukene omanäoline, lähtudes nii koera eripäradest kui ka inimese ja koera vahelisest keemiast. Samas on sealjuures olulised põhitõed, mis igal juhul seda protsessi iseloomustavad. Inimeselt eeldab see lisaks teadlikkusele kohalolu, häid otsuseid ja loomingulisust.

Kuna teema on nüanssiderohke, aga peaaegu iga koera ja kooselu seisukohast üli oluline, siis leidsin, et sellele on vaja eraldi ruumi teha, 🥁…

…🥁SEEGA! Kui soovid oma koera juurdetulemise kindlust kasvatada, siis alates sellest aastast on võimalik spetsiaalselt seda kunsti minu juurde õppima tulla. Alustame nagu ikka sellest, et saame tuttavaks ja selgitame välja teie stardipunkti, seejärel õpime selgeks olulised põhitõed ja rakendame need läbi personaalsete treeningute ja kavade praktikasse!🪄

Ja Koeraarmastuse kutsikakursus saab aastast 2024 lisamooduli! 😊

✨Soovin teile kõigile tõeliselt ilusat uut aastat, täis mõnusaid olemisi ja arenemisi!✨

27/11/2023

Tema on Udu. Udu oli sel nädalal minu juures teist korda individuaaltreeningul. Ta on hästi tundlik ja vahva tüüp. Meie treeningute eesmärk ei ole praegusel momendil aga mitte uute kuulekuselementide õppimine, vaid midagi hoopis suuremat ja olulisemat – õpetada koera ennast treeningul tõeliselt vabalt ja hästi tundma. Millest selline eesmärk? Sellest, et koerte sisemaailmas ei ole mitte midagi lihtsakoelist ja Udu on selle ilmestamiseks suurepärane näide...

Udu on harjunud treeningul enda tundeid sissepoole elama. Kui peaksin kirjeldama, mida tema olekus näen, siis lühidalt on treeningutel tema jaoks küljes mingi suruv maik. Kust see tulnud on? Tõenäoliselt nende toonase kutsikakooli treeningute olemusest, kus kirjelduse järgi läheneti koertele kui robotitele. Tundlikele tüüpidele rohkem polegi vaja… Niisiis, kuigi ta usaldab oma inimesi väga ja tal on iseenesest suur huvi harjutuste tegemise vastu, tekib tema sees trenni ajal tugev konflikt. Mitte seepärast, et ta oleks habras ja ebakindel, kardaks eksida, või ei saaks aru, mida temalt oodatakse. Udu on lihtsalt „küsimise“ survele üli tundlik.

Udu frustratsioon ilmneb esialgu vaid kerges apaatsuses, kuid kui inimene seda ei märka või ignoreerib, hakkab tunne üha rohkem ja rohkem läbi käitumise välja pulbitsema. Ja surve all ei mõtle ma sugugi midagi füüsilist. Juba klassikalisele treeningu situatsioonile omaselt inimesega vastastiku seismine ja märguannete peale harjutuste tegemine on see, mis talle ei meeldi (eriti ruumis olles). Piisab sellisest ülesehitusest ja ta juba kergelt kapseldub.

Selleks, et Udu assotsiatsiooni treeningute suhtes muuta, teeme me treeningutele tema peas korraliku “totaalse muutumise”. Selleks hakkasime praegu treenima viisil, kus inimene ei esita küsimusi ega anna märguandeid. Oleme eriti loomingulised ja pehmed, toetame mustritega ja lõdvestume, lõdvestume, lõdvestume... Kui aeg on küps, hakkame pikkima märguandeid vahele sellisel kujul ja viisil, mis Udut ei häiri.

See on imeline, kui südamega Udu inimesed asja juures on! 💞 Minul ei jäägi muud üle, kui neid toetada, nautida protsessi ja imetleda arenguid! ✨🫶

17/11/2023

🐾👣 Individuaaltreeningute maagia peitub õpilaste sisemises rahus ja heaolu tundes. Erilises kohalolus ja teineteisele keskendumises, mis päris sellisel kujul tekib just individuaaltreeningule omases puhtas ruumis, kus saab olla ja toimetada segamatult, täiesti pingevabalt, omas energias ja rütmis…

Armsaim tagasiside koeraomanikelt on see, et koerad, kes on harjunud minu juures trennis käima, hakkavad kodus trennikoti komplekteerimist nähes rõõmustama ja lausa ruttavad treeningplatsi/-toa poole, stiilis: “Suva need lõhnad, LÄHME!”.

Jaa, koerad on trenni tulles alati rõõmsad, see on ühine nimetaja. Aga mis mulle silma on jäänud - individuaaltreeningule tulijates näen ma ootusrõõmus ainult elevust, ei mingit ärevust. Miks?

Sel samal põhjusel - sest individuaaltreeningul on puhas ruum ja täielik vabadus! Koerad on nii pingevabad! Kui harjutustega alustame, lülituvad nad kergusega ootuselevuselt üle mõnusasse “trenni-olekusse”. Sellesse vaimselt rahulikku seisundisse, kus on hea olla, mõelda ja õppida.

Individuaaltreeningul ei ole segavaid ja väsitavaid väliseid faktoreid. Nt paljusid koeri üldjuhul segab trennikaaslase võõras kõnemaneer/energia või teise koera signaalid/energia (rohkem või vähem). Nad võivad saada selle kõrval oma harjutustega ilusti hakkama, aga trennikaaslastega ruumi jagamine ja nende ignoreerimine võtab koera energiast ja tähelepanust alati oma osa. See muudab trennikaaslasega trennid individuaaltreeningutest väga erinevaks.

Mis veel? Individuaaltreeningul on õpilastel kogu treeneri tähelepanu. Lisaks, keerulisemate harjutuste õppimisega alustame me alati individuaalselt, et koer ja inimene saaksid keskenduda puhtalt vaid iseendale ja teineteisele, rihmavabalt.

Koerad naudivad individuaaltreeninguid üli väga!

On oluline teadvustada, kui erinevad treeningud oma olemuselt ja väljundilt tegelikult on. Pakkuda koerale alati üks ühele aega, ka trenni vormis, nautides üheskoos kõiki selle võlusid! 💞

10/11/2023

Preemiate maailm on tohutult palju rikkalikum, kui vaid toit ja mänguasjad. Kuid seda, mis õigupoolest preemiavääriline on, peame me küsima oma koeralt.

Seejuures võivad väärtuslikud asjad ka ajas muutuda! Ja inimese võimuses on siinkohal palju, sest koera positiivselt sütitavate elementide kaudu on võimalik erinevatesse asjadesse väärtust väga kenasti üle kanda ja luua.

Igal koeral on oma edetabel. Ühe jaoks on TOP1 toit, teise jaoks lemmik mänguasi, kolmanda jaoks oma inimese puudutus/emotsioon/liigutus, neljanda jaoks aga hoopis miski, mida keskkond talle pakub.

Minu Sonee on pisikesest peale olnud selles mõttes inimesekeskne. Ta pole olnud ei “maiuse-“ ega “mänguasja-hull”. Premmeerin teda väga palju läbi iseenda oleku ja liigutuste. Aga mulle pakkus väga huvi, kui palju ma suudan mõne mänguasja väärtust tema silmis kasvatada.

Näide: 🎾
Palli väärtus seisnes tema jaoks esialgu pelgalt selle järele jooksmises. Ta ei võtnud reeglina palli maast üles, selle hoidmisest rääkimata. Kuna märkasin aga, et põrkav tennisepall natuke sütitab teda palli haarama, hakkasin seda mänguliselt kasutama. Ajapikku kasvas palli õhust püüdmise emotsioon ja soov üha suuremaks. Seejärel ka minu eest sellega ära jooksmine.🤪Selles faasis mõtlesin, palli toomise mäng ei tundugi enam nii ebareaalne! Niisiis hakkasime selle poole liikuma... Mõnda aega olime kohas, kus Sonee küll jooksis eemale visatud pallile järele, aga palli juurde jõudes lihtsalt keksis selle ümber ja tuli ilma pallita minu juurde tagasi. Minust eemal ta palli suhu ei võtnud. Sai nuputatud, kuidas saada teda 1. eemal olles palli üles korjama, 2. suus hoidma, 3. minu poole liikuma ja viimaks, palli mulle käe peale tooma. Viimaseni jõudsime me mõned kuud tagasi!🤩

Aga see kõik ei tähenda, et me palliga tagaajamise mängu enam ei mängiks - täiega mängime! Osalt just läbi selle ma ka palli ära toomisesse tema jaoks väärtust kasvatasingi.😊

Kas sinul tuli mõttesse mõni asi/tegevus, millesse:
a) soovid oma koera jaoks väärtust luua?
b) on sul juba õnnestunud koera jaoks väärtus luua?

Mis asi/tegevus see on?

07/10/2023

Miks mõned koerad tirivad ja teised mitte?
Kas sellest kombest on võimalik (koerasõbralikult!) lahti saada?
Mida teha, et tirimise kommet üldse ei tekiks?
Kas tirimine sõltub varustusest?

Alustagem algusest, et saaksime kõigepealt aru, miks koertel üldse tirimise harjumus tekib.

Tirimise juur ei peitu mitte koerte suures soovis tirida, vaid asjaolus, et inimene ja koer eelistavad (ja suudavad) jalutuskäigul kulgeda väga erinevas tempos ning samal ajal puudub koerale rahuldustpakkuvaks liikumiseks vajalik ruum. Näiteks eelistavad paljud koerad jalutuskäigul traavida, sest see allüür on nende jaoks pikema maa läbimiseks kõige loomulikum, optimaalsem ja nauditavam liikumise viis. Küll aga on juba keskmist kasvu koera traavisamm enamasti palju kiirem kui inimese kõnnisamm ning lühikene rihm läheb sellises valemis väga kiiresti pingule. Lisaks sellele on koertel arusaadav soov ka omas tempos põnevate lõhnade ja kohtadeni jõuda ning kui tirimine täidab seda eesmärki, siis tiritaksegi. Mida rohkem tirimine koerale edu toob, seda tugevamalt see harjumus kinnistub. Lihtne.

Sageli ei oska koeraomanikud rihma pikkusele alguses suurt tähtsust omistada ning nii juhtubki, et jalutamiseks valitakse liiga lühikene rihm. Mida lühem on rihm, seda vähem on rihma otstes olijatel vabadust omas tempos liikuda - seda tihemini tirimise moment tekib. Pikem rihm annab rohkem vabadust nii koerale kui ka inimesele.

Lisaks sellele ei ole ühelegi inimesele rihma käsitlemise oskus kaasasündinud, samuti nagu ei ole rihmas jalutamise oskus koerale emapiimaga kaasa antud. Mõlemad osapooled vajavad esialgu juhendamist, sest ilma selleta hakkavad nad väga kiiresti vägikaigast vedama. Inimene ei tule selle peale, et koerale lõtva rihma pakkuda ning koer ei oska omalt poolt midagi teha, et lõtva rihma säilitada.

Lumepalli-efekt tekib sellest, et üldiselt on inimeste automaatne reaktsioon koera tirimisele vastu tirida (või terava tõmbega karistada) ning parema kontrolli saavutamiseks koer veel lühema rihma otsa võtta. Millegipärast kiputakse arvama, et rihma sakutamine ja kokkukorjamine (koera endale lähemale võtmine) lahendab probleemi, kuid tegelikult see ainult suurendab seda. Seda seepärast, et ka loomadel on samasugune reaktsioon – survele vastatakse survega!

Seega, tirimise kombest ei saa kunagi lahti vastu tirimisega… 500-kiloste hobustega toimetades saad sellest väga kiiresti aru, et jõuga kaugele ei jõua (kui, siis ainult hobuse valitud suunas). Koerte puhul on aga jõu eelis sageli inimesel, mis laseb seda „pisikest“ probleemi ignoreerida ning eladagi sina-tirid-mind, mina-tirin-sind elu. Eeldusel, et ebaeetilised (loomale ebameeldivad) jõuvõtted ja vahendid ei ole inimese jaoks variant, õpetavad olukorrad, kus jõu eelis on loomal, inimesi väga hästi nuputama ja lahendusi leidma. Ja nii ma siis nuputasingi, kuidas õpetada tirivat koera mitte ainult lõdvas rihmas liikuma, vaid lõtva rihma ka ise säilitama.

Loe edasi artiklist:

Miks mõned koerad tirivad ja teised mitte? Kas sellest kombest on võimalik (koerasõbralikult!) lahti saada? Mida teha, et tirimise kommet üldse ei tekiks? Kas tirimine sõltub varustusest? Alustagem aga ikka algusest, et saaksime kõigepealt aru, miks koertel üldse tirimise harjumus tekib. Tiri...

01/09/2023

🐾🚿Minu jaoks on tähtis, et igapäevased protseduurid sujuksid ladusalt ja meeldivalt meie mõlema jaoks. See, kas koer nendes protseduurides hea meelega kaasa lööb, sõltub sellest, kuidas inimene need tema jaoks üles on ehitanud. Tema eripärasid arvesse võttes.

Kõik, kes Soneed isiklikult tunnevad teavad, et tal on kõigest ja kõigist oma arvamus. Kuna ta on niivõrd tundlik, ei jäta teda miski külmaks, ja see tema arvamus sõltub alati väikestest nüanssidest. Mis veel temale omapärane on, on see, et ta ei püsi ei treeningul ega protseduuridel „mängus“ kunagi pelgalt maiuse nimel. Toit lihtsalt ei ole tema jaoks nii suure väärtusega. See tähendab, et keskkonnal - kõigel „mis“ ja „millisel viisil“ teda otseses või kaudses mõttes puudutab – on tähtsaim roll. Maius on vaid väike aktsient kogu muusika juures, mis lihtsalt täiendab ja täiustab juhul, kui kõik muu on paigas. Ühesõnaga on minu olek, käitumine ja keskkond temaga toimetades minu põhilisteks nö „töövahenditeks“.

Ka käpapesu juures, soovides teha protseduuri iseenesest tema jaoks meeldivaks, pidin ma esiteks mõtlema, mis teda seejuures mõjutab ning ellimineerima kõik negatiivsed asjaolud. Näiteks oli kunagi tema jaoks juba pesuruumi sisenedes väga tähtis näha, et ruumis on ruumi. Pesurestid, rippuvad rätid ja kilekotid olid selles olukorras 🙅‍♀️. Ta vajas ruumi, et end mugavalt tunda... Täna, kuna me oleme seesuguse tundlikkusega aegamööda tegelenud, pole see koduses keskkonnas tal enam üldse teema. Ta on tõesti jõudnud lausa täiesti teise äärmusesse – näiteks müksab ta end ümber keerates vahel tagumikuga vastu vanni või pesuresti, mis koliseb, ilma et see teda kuidagi häiriks. See ajab mind naerma, ja see naer tuleb hämmingust, sest see on lihtsalt uskumatult suur muutus... Igatahes võib praegu mul pesuruumis samal ajal kuivada pesu ja rippuda rätikud/kotid nii, et ta kõnnib nende vahelt läbi ja seisab nende all täiesti muretult. Seega täna sätin ma keskkonda hoopis teistmoodi.

Igatahes, kuigi käpapesu suures pildis sujus (Sonee tuli hea meelega pesuruumi, püsis dušši all, läks rätikule ootama jne), panin ma ühel hetkel tähele, et ta ei viitsi rätiku peal päris rahulikult lõpuni oodata, kuniks ma kõik 4 käppa ära kuivatan. Tagumisi jalgu tõstes nõjatus ta kergelt ette poole ja hakkas vaikselt käte vahelt “ära libisema”. 😃 Ust ma kinni ei tahtnud põhimõtteliselt panna, sest see ei oleks olnud lahendus – see võtaks koeralt lihtsalt vabaduse lahkuda ja moonutaks pilti😶‍🌫️. Minu eesmärk oli aga see, et koer ei tahaks lahkuda. Täiesti teine asi, eks... Seega sain aru, et ma pean andma talle ootamiseks põhjuse. Motivatsiooni. Protseduuri lõpus pidi olema midagi, mida ta väga naudib, milleks tema puhul on 🥁 MASSAAŽ!

Juba pärast teist korda jäi Sonee käppade kuivatamise järel rätiku peale seisma ja oma massaaži ootama. Vahel juhtub, et ma ise unustan selle siginas-saginas ära, aga Sonee, kes blokib mu teed pesuruumist välja, tuletab seda vajadusel alati meelde.😅 Ja isegi kui on kiire, on kasvõi paar mudimisliigutust talle alati garanteeritud. Mis omakorda garanteerib mulle Sonee, kes viitsib oodata! 🤝

💯Win-win!!

25/08/2023

🤔 Miks pubekad käituvad nii nagu nad käituvad?
Kuidas toetada koera arengut läbi puberteediea? 🤔

Kuigi koerad näevad üldjuhul „täiskasvanud“ välja juba 1-aastaselt, siis vaimselt küpseks – päriselt täiskasvanuks – saavad nad alles 2-3 aastaselt. Oma kogemuse pealt ütleksin, et mõned alles 3,5-4 aastaselt. (Fun fact: Viimaste uuringute kohaselt saab inimene vaimselt küpseks alles 25-28 aastaselt.) Välimus on selles suhtes petlik, sest aju ei arene sedasi lineaarselt nagu keha. Seega noore koera ajus toimuvad tegelikult „suured ehitustööd“ veel aasta-kaks pärast seda kui ta on väliselt justkui täiskasvanuks saanud, millest tulenevalt ei ole tema aju veel võimeline funktsioneerima nii nagu täiskasvanu oma.

Igal aju osal on teadupärast oma tähtis ülesanne. On hea teada, et ajud arenevad suunaga tagant poolt ette poole. Prefrontaalne ajukoor, mida seostatakse muuhulgas otsuste tegemise, mõtete koordineerimise, enesekontrolli ja sotsiaalse käitumisega, areneb välja seega kõige viimasena. Selles peitub ka vastus, miks teismelised – olgu nendeks koerad või lapsed – käituvad aegajalt impulsiivselt, ebamõistlikult, riskantselt ja ülevoolavalt.💡Kuna teismeeas pole eesajukoor veel lõpuni arenenud, peavad noorukid tuginema otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel rohkem amügdala-nimelisele aju osale, millest tulenevalt reageerivad nad taolistes olukordades pigem instinktiivselt.

Puberteedieas toimub ajus väga palju põnevat! Muuhulgas tekivad pidevalt uued ühendused ning kasutamata ühendused kaovad. Viimane on aju viis tõhusamaks muutuda, mis põhineb „kasuta või kaota“ põhimõttel, mille teine pool on loomulikult „mida praktiseerid, see kinnistub“. See annab aimu, kui palju sõltuvad ajus toimuvad muutused indiviidi eluviisist, kogemustest ja elukeskkonnast.

Kuna meie, inimesed, loome koertele kasvukeskkonna ning toimetame nendega igapäevaselt, on meie roll nende väljakujunemise juures väga suur.

👉 Ülejäänud artiklit, sh näpunäiteid hea käitumise julgustamiseks ja positiivsete ajuühenduste tugevdamiseks saad lugeda Koeraarmastuse kodukalt, sektsioonis “Lugemist”. Link artiklile kommentaarides.

🐣 Hoidkem hellalt oma armsaid pubekaid! 🐥

23/04/2023

🥰 Minu armsa kliendi tagasiside //Kutsikas// :

"Enne kui Säde meie perre tuli, kaalusime mitmeid erinevaid koeratõuge ning võtsime pea igal kodukülas koeraga vastutulijal nööbist kinni ja uurisime nende koera kohta- mis on hea, mis mitte nii hea. Enam vähem kõigilt saime lisaks infole nende koera kohta ka soovituse, et kui uus beebi majas, siis kindlasti tuleb kontakteeruda Helinaga, kes on maailma parim ja oskab anda häid nõuandeid, kuidas uue pereliikmega toimetada.

Kuna otsustasime lõpuks endale tuttava beagle kasuks, siis minu peamine mure enne uue kutsika koju toomist oli, et mida ja kus me eelmise beaglega valesti tegime, et ta armastas autosid taga ajada, üritas meil kogu aeg aiast plehku panna ja ajas kirgliku jahimehena tundide viisi jälge ajades ja klähvides naabreid hulluks.

Minu jaoks oli väga positiivne üllatus, et esimene kohtumine toimus koduvisiidina, sest tavapäraselt on kutsikakool ikka pigem grupitund, kus siis igaüks proovib juhendaja abiga nii hästi või halvasti kui välja tuleb oma koeraga pusida.

Ma arvasin, et ma olen kogenud koerapidaja, kuna sai ju eelmise koeraga koos veedetud üle kaheteistkümne toreda aasta. Meie esimese kokkusaamise käigus jõudis mulle kohale, et ma ei tea koertest mitte midagi ja eelmise koera käitumisprobleemidele oli täiesti adekvaatne selgitus ning minul oleks hädasti koolitust vaja olnud, et oma koera ja tema käitumist paremini mõista ja juhtida.

Kõige olulisem õpetus, mis ma olen Sinuga suheldes saanud ja mis on kõige alus - "Kuula oma koera!“. Mulle väga meeldib, et Sinu trenn ei ole lihtsalt tuim harjutuste tegemine, Sa selgitad alati, miks mingi meetod on kõige parem ja töötab. Koera iseloom, enesetunne ja tuju on trennis esimesel kohal ja see meeldib koertele ka, neil on trennis alati nägu naerul ja silmad säravad. 🙂 Tänu sellele on meil Sädega minu arvates palju parem kontakt ja oskan märgata, kuidas ta ennast mingis olukorras tunneb ning loodetavasti suudan teda ja tema käitumist paremini mõista ja meie mõlema jaoks ebameeldivaid situatsioone ennetada. Siiani ei ole meil ette tulnud olukordi, mis eelmise koeraga igapäevaselt probleeme tekitasid ja ma loodan, et nii see ka jääb. Sa hoolid tõeliselt kõikidest koertest, kes Sinu juurde trenni tulevad ning jagad lahkelt oma teadmisi ja kogemusi kõigest, mis koeri puudutab.

Ma kasutaksin Sinu kohta julgelt väljendit „koeralausuja“, sest see kuidas Sa suudad ühe pisikese kutsika, kellel tuul tuhiseb kõrvade vahel, panna ennast kuulama ja harjutusi tegema, on täiesti uskumatu!"

09/02/2023

🤰💞🐾 Beebiootel peredele - kuidas valmistada koera ette beebi sünniks?

Sellise küsimusega tuli minu juurde mõni aeg tagasi armsa Taco beebiootel perekond. Ning kuna nende küsimus oli väga asjakohane, siis mõtlesin kirjutada sel teemal väikese postituse. Pildil: Taco ja tema perenaine Koeraarmastuse visiidil teooriat praktikasse harjutamas Beebi sünd on elumuutev...

08/01/2023

Üldistamisvõimest ja ajugümnastikast 🧠🐕 - miks erinevates keskkondades harjutamine väga oluline on 👇

Meie üldistamisvõime on koerte omast erinev. Asjaolu, mis võib inimese jaoks koera mõistmise mõnikord üsna keeruliseks teha. Näiteks murtakse pead olukordades, kus koer sooritab õpitud harjutust küll ühes keskkonnas, aga teises mitte. „Minu koer lamab kohe, kui ütlen talle “lama“ me...

26/12/2022

Mõnusat ja mõistlikku aastavahetust 🐾

Õigepea on jälle käes see öö, mida paljudele inimestele meeldib tähistada ilutulestiku laskmisega. Ilutulestik - ühe silmale ilus, teise helitundlikule kõrvale aga õudus kuubis. Kuidas ära tunda, et koera jaoks on paugutamine probleem? Mida teha, kui koer kardab ilutulestikku? Kus ja kuida...

18/12/2022

🏠 Koduvisiidid - kellele ja miks?

Kodu on parim koht, kus olla, sest me tunneme end oma kodus kõige mõnusamalt. See on kindlus (vähemalt peaks olema) mitte ainult meie, aga ka meie koerte jaoks... Kodus on minimaalselt varjutajaid nagu ärevus ja erutus, mida vähemal või rohkemal määral väljaspool kodu erinevate stiimulite ...

02/12/2022

🎁 Ühteaegu asjalik ja armas kingitus Sinu kallile Sõbrale! 🎁
Sobib suurepäraselt nii kahejalgsete kui ka neljajalgsete kingipakki! ☺️

Kinkekaarte saab soetada konkreetsele teenusele, aga ka lihtsalt soovitud summale.

Soetamiseks saada sõnum või kirjuta [email protected]:
* Soovitud teenus / Soovitud summa
* Kingituse saaja nimi
* Personaalne sõnum kingituse saajale (soovi korral)

Teenuste kohta saad lähemalt lugeda kodulehelt: www.koeraarmastus.org

🌟

12/11/2022

Kas tunnetad ja märkad, kuidas Sinu koer end treeningu vältel tunneb - kuidas tema enesetunne ja energia pidevas muutumises on?

Kas Sinu koer on see, kes ühel hetkel plahvatab või hoopis see, kes endasse tõmbub, kui keerukaks läheb?

Märkad Sa neid signaale, mis sellele seisundile eelnevad? Rabedus, sügamine, eemale vaatamine, aeglustamine/kiirustamine, kiired limpsamised, kõrvade asendid, muutused hingamises…
Ja mida Sa neid signaale märgates teed:
a) kui ise treenid?
b) kui mõne treeneri trennis oled?

Minu jaoks on koera(ga) treenimine nagu tants, kus partneriga igal hetkel 100% arvestatakse. Puhas nauding mõlemale osapoolele! Sest sellisena on ta loodud olema - muidu ta ei oleks tants. Peen kunst, mis nõuab tehnilist osavust, väga head partneri lugemisoskust ja tunnetust. See kõik areneb koera tundmaõppimisel, temaga kokku kasvamisel ja harjutamisel. Ja see eeldab inimeselt väga palju kohalolu, kuulamist, paindlikkust ja loomingulisust - oskust jooksvalt ümber mõelda ning plaani muuta (kergusega!), hoidmaks treeninguid mõnusas energias ja flows.
Minu Sonee on mind selles osas nii-nii palju õpetanud ning teistele(🧍‍♂️🐕 paaridele) nende oskuste ja teadmiste edasiandmine on üli huvitav protsess…

Imelised tulemused saavutatakse läbi kerguse, mitte läbi raiumise ja läbisurutud (sunnitud) korduste. Viimane võtab koertelt igasuguse isu ja rõõmu.

Ise treenides: Kujunda oma koerale õnnestumisi täis õpirada ning lase tal tunda end Superstaarina! Kui käib 💥, siis hingake ja rahunege, koer las unustab, ning Sina mõtle, analüüsi ja õpi sellest.

Treeneri all treenides: Kuula alati ennekõike enda koera ja südant. Ning vali koht, kuhu Sinu koer läheb päriselt suure kerguse ja rõõmuga!

01/11/2022

👣 Õpilase tagasiside:

"Sul on loomadele mingi maagiline mõju.

Olen sinu käe all oma koera õpetades ise väga palju õppinud, sealhulgas just enda ja koera vahelise kontakti loomise kohta. Sa lähened teise (loe: õige) nurga alt, kus tähtsaim ongi koera- ja omanikuvaheline usaldus. Varem koertekoolis käies tegin oma koeraga harjutusi nagu robot - täpselt nii, nagu oli ette öeldud, kuid mingit sidet see meie vahel ei loonud, kuna õppimine polnud lõbus/huvitav, ei minu ega koera jaoks.

Minu koer on hakanud jalutuskäikudel mind ise jälgima, kontakti hoidma, ning ma usaldan teda tänu sellele nüüd nii palju rohkem, just niimodi lahti lastes. Ka rihma otsas tirimise probleem on kadunud. Kokkuvõttes on mul tekkinud suur huvi oma koeraga veel rohkem tegeleda ning ma olen hakanud koeri veel rohkem austama ja neid mõistma."

📸 Foto autor: Heino Soovik

16/10/2022

🐕 📅 PÄEVAKAVA
Milline see olla võiks?

Sellele küsimusele vastates on kõigepealt vaja lähtuda koera (kui liigi) põhilistest vajadustest, milleks on:
☝️ Bioloogilised vajadused > vesi, toit, hoolitsus, liikumisvabadus, õhk, uni, ruum, rütm…
✌️ Emotsionaalsed vajadused > turvatunne, armastus, usaldus, stabiilsus…
🤟 Sotsiaalsed vajadused > inimeste, liigikaaslaste ja teiste olendite seltskond ning suhted, eneseväljendamine, isiklik ruum ja lähedus…
🧩 Kognitiivsed vajadused > ajutöö, vajadus valikuvabadusele ning võimalusele nuputada ja katsetada…

… taandudes seejärel alati indiviidile.

Näiteks koer, kes ei naudi teiste koertega mängimist, aga keda inimesed pahaaimamatult regulaarselt mänguplatsidele “mängima” viivad, kannatab sama tõsiselt nagu koer, kes istub üksinda kodus 10-tunniseid päevi.

Mõlemal juhul, koera kannatused peegelduvad ühel või teisel viisil tema käitumises.

🧐 Seega esimene asi, millest ma ka probleemkäitumiste korral alustan, on lisaks koeraga tutvumisele tema tavapärase päevakava väljaselgitamine ning analüüsimine.

🍼 🏠 Kutsikaomanikega tegeledes on minu rõhk sellel, et inimesed saaksid juba stardijoonelt oma pisikeste pupsikutega heal sammul minema. Teeme selgeks koera vajadused, kehakeele ja tema eripärad, arvestame ka inimese elustiili ning kodust keskkonda - ja kõigest sellest lähtuvalt kujuneb välja sobilik Päevakava.
* Lisaks sellele saavad kutsikaomanikud endale personaalse treeningkava, mis hakkab arenema ja kujunema Nende tempos, Nende 🐕 eripärasid arvesse võttes.

🔎 Võta hetk ja mõtle, milline on Sinu koera päevakava ja kui hästi see tema vajadustele vastab?

10/08/2022

Sissejuhatus Koeraarmastuse tegemistesse ja mõttemaailma 👇

Ma suhtun koertesse suure lugupidamisega ning peegeldan seda igas aspektis ka siis, kui ma neid treenin. Ma ei kanna endas stereotüüpseid arvamusi nagu „need pitbullid“ või „need labradorid“. Ma võtan tõu iseärasusi arvesse, aga ei maali endale konkreetsest koerast selle põhjal pilti ette, vaid keskendun indiviidile, kes parasjagu minu ees seisab. Iga tõu esindaja puhul avalduvad tõu iseärasused alati pisut isemoodi ja erineval määral. Nii pitbullid kui ka labradorid on ennekõike koerad, ja täiesti ainulaadsed tüübid, kes vajavad personaalset lähenemist.

Mõeldes kasvõi enda koera treenimise peale – kui minu koer ei arene soovitud suunas, siis ei ole asi mitte minu koeras, vaid minus. Sellisel juhul ma tean, et ma pean enda mõtlemise või tegemiste juures midagi muutma.

Kui koer on motiveeritud, tal on huvitav, ta tunneb end vaimselt ja füüsiliselt hästi ning mõistab, mida temalt oodatakse, siis ta teeb koostööd. Nii lihtne see ongi! Kui aga üks nendest neljast komponendist on puudu või puudulik, ei ole ei suurepärast koostööd ega arengut. Vastutab aga alati inimene.

Selle jutuga soovin ma mõista anda, et inimesel on oma koera kujunemise juures tohutult suur roll. Koer on suuresti just inimese tegelemise ja kasvukeskkonna - kogutud kogemuste - vili. Arg kutsikas võib areneda kõvasti enesekindlamaks koeraks, kui teda edukalt toetatakse ja õpetatakse. Samas kergelt arglik kutsikas võib kasvada väga arglikuks koeraks, kui tema eest ei osata hoolitseda. Ja hoolitsemise mõiste on siinkohal väga lai. Ning hiljem koera peale näpuga näidata ei ole kuidagi paslik.

Kokkuvõttes, koer sõltub väga palju oma inimese tegevusest/tegevusetusest. Ja inimese tegevused sõltuvad tema teadlikkusest. Ning kuna koer on inimese väljas ja vastutusalas esimesest kojutuleku päevast peale, ei saa personaalset nõustamist enne kutsika kojutulekut ning koduvisiiti, kui kutsikas koju on jõudnud kuidagi üle tähtsustada.

Loomad peegeldavad keskkonda 24/7. See on selgemast selgem. Muidu ei oleks võimalik, et koduvisiitidel juhtuvad paari minutiga “imed“, kus koera käitumine muutub 180 kraadi ning omanikud (heas mõttes) ei tunne oma koera enam ära. See juhtub enamasti tänu sellele, et minu signaalid koerale on selged ja arusaadavad ning ta on motiveeritud koostööd tegema. Minu eesmärk on läbi personaalse nõustamise anda koeraomanikele neid samu oskuseid ja teadmisi. Inimesed, kes seda ise ka päriselt tahavad, õpivadki oma koera paremini mõistma, enda käitumise/liigutuste mõjust tõeliselt aru saama ning olema treenimisel tehniliselt oluliselt osavamad. Ning nende koeraomanike areng saab kaunilt peegelduma ka nende koera käitumises!