Linnusõbrad, Mõisa tee 11, Ääsmäe (2024)

13/04/2021

Nele sai kätte on ülivinge auhinna..

1000€ ja megalt krõpsu🤩

Järgmise hooaja võitja võid olla juba sina👊

09/04/2021

MIKS TOITA LINNUKESI JUST SEEMNESEGUGA?🤔

Balsnacki loodud seemnesegu talvituvate lindude toitmiseks, oli üks esimesi tooteid meie linnutoidu kategooria sortimendis.

Seemned ja pähklid ennekõike sisaldavad endas kõrget toiteväärtust ning just seda on meil talvituvatel lindudel vaja, et külma ilma või paksema lumega ellu jääda. Kaer on siinkohal oluliseks komponendiks just kõrge proteiinisisalduse tõttu.

Seega, kui sulle tundub, et sinu aeda külastavad linnud eelistavad esialgu ainult seemneid ja pähkleid, siis ära muretse, anna neile natuke aega, et nad saaksid tutvuda terve toiduvalikuga, sest ka lindude toidulaud peab olema mitmekesine. Nimelt ei söö talvituvad linnud “ette” vaid varuvad energiat igapäevaselt.

Omades aastatep**kust kogemust lindudele mõeldud lisatoidu tootmises, teame, mis on parim ja kvaliteetseim tooraine. Sellest lähtuvalt oleme väga valivad ka enda tarnijate osas, et lindudelegi pakutav oleks alati kõrgeima kvaliteediga.

Oma toidusegudesse valime just õige suurusega mustad päevalilleseemned, kuna nende toiteväärtus on kõrgem, kui triibulistel seemnetel, ning lindudel on neid seemneid ka lihtsam kätte saada, kuna koor on pehmem. Arahhis on toidusegus alati hea valik, kuna annab palju energiat ja kutsub sööma laialdasema populatsiooni linde.

On väga oluline, et olles lindude toitmist sügisel alustanud, jätkaksid seda kindlasti kevadeni, muidu võivad toidukohta külastavad linnud hukkuda. Söötmiskohas tuleb lisatoitu pidevalt hoida või panna lisatoitu juurde alati kindlal kellaajal, nii teavad tiivulised sinuga juba arvestada ja külastavad sind tihti.

💛💙 Balsnack- Ainuke eestimaine linnutoit

01/04/2021

💛💙Linnusõbrad 2020/2021 loovuskonkursi võitja on ...

24/03/2021

🐦RÄNDURID MEIE TOIDUMAJADE JUURES

Kes on püsiva lumikatte ja külma saabumisest saadik talvist lindude toidumaja pidanud, võiks tasapisi asuda mõtlema hooaja lõpetamisele. Soojemate ilmade saabudes võiks otsi kokku tõmbama asuda näiteks märtsis või aprilli alguses, kui lumi on läinud ning suuri külmi samuti ei paista. Kui toitmist lõpetada, tasub välja pandavaid koguseid tasapisi vähendada, mitte lõpetada toitmist päevapealt.

Toitmisega alustades on endale võetud igapäevane kohustus, kuid see on olnud ka võimalus jälgida lähemalt toidumaja ümbruses toimetavaid sulelisi. Küllap on märgata, et võrreldes pakaseliste hommikutega on toituvate rasva-, sini- ja salutihaste, põldvarblaste ning muude suleliste arv toidumaja ümbruses vähenenud. Paljud neist on asunud juba pesitsusterritooriumitele, kuid käivad aeg-ajalt veel toidumaja juures hõlpsamat nokaesist noolimas.

Sellegi poolest, kel toidumaja veel üleval, võib silmata, et selle ümbruses tegutseb aina enam kevadisi saabujaid ja rändureid. Tiivulistelt, kes on soodsate toitumisalade lootuses sügisel suuna lõunasse seadnud, nõuab kevad veidi enam pealehakkamist ja nii võtavad kümned liigid suuna taas põhja. Valdavalt on tegu lindudega, keda jääb kevadrände ajal meilegi sadu tuhandeid paare, kuid leidub ka tiivulisi, kes küll talvitavad Eesti aladel, kuid kevadsoojade saabudes meilt kaovad. Kevadiste saabujate hulk ja järjekord varieerub aastati.

Nii mõnedki rändurid ja ka kevadekuulutajad külastavad tihtipeale kevade hakul lindude toidumajade ümbrust, et veidigi jõuvarusid täiendada. Kuigi mõne toidumaja juures võib talvelgi kohata nii talvitavat punarinda, põhjavinti, talvikest või suisa metsvinti, suureneb nende nägemise võimalus siiski kevade tulekuga.

Hommikuti võib toidumajas või selle ümbruses näha väga kirjut seltskonda. Toidupaladega võib keha kinnitamas näha lisaks tavapärastele tihastele ja varblastele nii vintlasi, alates siisikestest lõpetades põhja- ja suurnokk-vintidega, kui ka talvikesi, musträstaid, kuldnokkasid, punarindasid ja võsaraate. Hooaega lõpetades ootan eriliselt toidumaja ümbrusesse urvalinde ja siisikesi, põhjavinte ja võsaraate, sest urvalinnud meiemail just väga sageli ei pesitse ning põhjavindidki võtavad suuna pigem põhja poole. Võsaraadid ja siisikesed aga kaovad metsa rüppe. .

Põhjavint
Põhjavint on minu silmis üks oodatumaid külalisi. See vintlane on Eestis üsna vähearvukas, eelistades sookaasikuid kuhu inimene just väga sageli ei satu. Kevad aga, on minu meelest üks paremaid aegu nende vaatlemiseks ja ehk ka pildistamiseks, seda enam, et isaslinnud muutuvad eriti värviliseks. Silmapaistev on minu arvates isaslinnu mustjassiniseks tõmbuv pea ning eesselja sulestik. Kehakujult ning suuruse poolest meenutab põhjavint mets- või rohevinti.

Kui neid aias ei õnnestu näha, tasub pilk pöörata põllulappidel ja metsades peatuvatele metsvindisalkadele ja suure tõenäosusega leidub seal põhjavintegi. Ka pärast toidumaja eemaldamist võib neid aedades toimetamas näha, kus nad maha pudenenud päevalilleseemneid otsivad.

Urvalinnud ja siisikesed
Pisikeste urvalindude ja siisikeste, kes on üsna ühte mõõtu, salkasid on sügisel ja talvel olnud võimalik toitumas kohata nii kaasikutes kui lepikutes, urvalindusid tihtipeale ka umbrohuribadel. Nüüd aga, on paljud neist võtnud suuna tagasirändeks põhjaaladele. Suur hulk siisikesi jääb siiski meilegi pidama.

Koduaedadesse tungivate urvalindude salkade suurus võib ulatuda koguni 60 linnuni. Kevade süvenedes on märgata, et isaslindudel on erksamaks muutumas peale punase peanupu ka rind. Mõnel isaslinnul võib see olla suisa veripunane. Olen märganud, et vähenevate seemnevarude juures hakkavad urvalinnud rohkem ka omavahel jagelema. Need hõõrumised on siiski leebemad kui näiteks rohevintidel.

Mõnel kevadpäeval võib toidumaja ümbruses silmata ka kümneid kollaka sulestikuga siisikesi, kes muude lindude kõrval imepisikestena näivad. Mida enam kevade suunas, seda rohkem on märgata, et paljud siisikesed hoiavad paaridesse. Tihti külastavad toidumajasid või aedu, kus leidub talvisest toitmisest jääke, ka juba ümbruses end sisse seadnud siisikesed.

Võsaraat
Varjatud eluviisiga võsaraati kohtab kõige enam just kevade alguses, mil lumi on sulanud ja lehed pole veel puudel ja põõsastel võimust võtnud. Sellegi poolest nõuab võsaraadi jälgimine kannatlikkust, kuna sinakashalli ja roostepruuni välimusega lind sulandub risusse imeliselt.

Tihti külastavad võsaraadid kevade alguses, eriti aprilli esimestel nädalatel, saabumise järel, lindude toidumajade ümbrust. Kevade süvenedes võtab enamik võsaraate suuna siiski metsadesse, kus nad ka pesitsema asuvad.

Autor: Karl Adami
https://www.karladami.com/et/

15/03/2021

🐥 Kallid linnusõbrad🐥

Olemegi välja selgitanud ka 2. ülesande hääletusvooru abil selle hooaja viimased finalistid.

Hääli kogunes ka selles voorus palju, ning lähenemine ülesandele oli taaskord nii loominguline, et saadame kõigile osalejatele suured tänud ja sügava kummarduse, et olete andnud meile võimaluse teie ägedat loovust vaadata.

Osalejad meisterdasid kakkusid, paabulinde, tihaseid, fantaasialinde.. Mõni oli tehtud puust, osad lõngast ja paar tükki isegi makaronidest, no väga lahe ikka.

Aga nüüd võitjatest…

Läbi Facebooki kestis hääletus 5 päeva (10.03.2021-14.03.2021) ning hääletajaid oli kokku kõvasti üle mitme tuhande.

🥁🥁🥁

Enim hääli kogusid „meeldimiste“ abil:

👉Kohtla-Järve lasteaed Tareke – 10. rühm Sinililled (797 häält)

👉Valjala Lasteaed – Mesilased (681 häält)

Kuna Valjala Lasteaia Mesilased olid tublid häältekogujad juba 1. ülesande ajal ja oma koha finaalis juba lunastanud, siis on žürii otsustanud, et lisaks pääseb finaali ka Facebooki hääletuse tulemusena kolmanda koha saavutanud

👉Haabneeme Kool – 2. b klass (567 häält)

Balsnack’i žürii valis finaali pääsenute hulka ka:

👉Lüganuse Kool- Lüganuse linnusõbrad

👉Nele- Aasa Pubi

Kuna selles voorus oli imelisi töid niivõrd palju, siis on žürii otsustanud ägeda idee eest finaalikoha anda ka

👉Paide Hillar Hanssoo Põhikool- 1.-4. klass

Palju õnne kõigile tublidele Linnusõpradele, kes selle ülesandega finaalikoha said!
Saadame teile kohe-kohe ka väikesed vaheauhinnad.

Aga….

Kõige ägedam ja suurem auhind ju alles ootab võitjat.

1000€ koos mõnusa koguse krõpsukraamiga otsib ikka veel omanikku ja just tiivulised ise aitavadki võitja leida.

Juba märtsi lõpul postitame taas finaalivideo, et kõige suurem linnusõber välja selgitada, seega hoidke Linnusõprade lehe uudistel silma peal.

Finalistid 2020/2021 Linnusõprade hooajal on:

Valjala Lasteaed- Mesilased
Jõgeva Aleviku Lasteaed- Jänkude rühm
Tarvastu Gümnaasium – 1. H
TriinuFromEstonia – Triinu ja son
Kohtla-Järve lasteaed Tareke – 10. rühm Sinililled
Haabneeme Kool – 2. b klass
Lüganuse Kool- Lüganuse linnusõbrad
Nele- Aasa Pubi
Paide Hillar Hanssoo Põhikool- 1.-4. klass

💛💙Balsnack- Ainuke Eestimaine linnutoit

10/03/2021

Varbla Kool – Värvud

Meisterdasime lõngatuttidest varblase ja tihased.

10/03/2021

Haapsalu Vanalinna Lasteaiad Tõrukese Maja – Liblikad

Haapsalu Vanalinna Lasteaiad Tõrukese Maja 4-5 aastaste Liblikate meisterdatud linnud. Luik – on laste enda käejälgedest. Öökull – on meisterdatud taaskasutus materjalidest: CD plaadid, pakendi jäägid ja järele jäänud sokilõngast jm. Vahva papist linnukese meisterdas üks laps koos oma vanematega.

09/03/2021

📢HÄÄLETAMA!!! 📢

Selleks, et hääl kenasti arvele läheks, ava konkreetne pilt, mis sulle meeldib ja pane "👍"

Aita oma lemmikul jõuda finaali, et anda võimalus 1000€ võitmiseks😎

09/03/2021

🐥See aeg ongi lõpuks käes.. 😍

Linnukesed on meisterdatud ja luuletused on paberile pandud, hakkame hääletama!

Anna oma lemmikule hääl, vajutades 👍„MEELDIB“👍 pildi enda alla.

Sellest ja ühtlasi ka viimasest voorust pääseb edasi 2 + 2 osalejat.
2 enim „meeldimisi“ kogunud osalejat ja 2 žürii lemmikut, kellel on juba peagi võimalus võita 1000€🤑 auhinnaraha ja suur hunnik krõpsukraami!🤤

❗️Hääletus on avatud 10.03.2021- 14.03.2021 (kella 23.59-ni)

EDU KÕIGILE OSALEJATELE!🙌🙌🙌

💛💙Balsnack- Ainuke Eestimaine Linnutoit

05/03/2021

Hobifotograaf ja lindude vaatleja Kristjan Sinijärv rääkis meile miks ja kuidas tema täpsemalt loodust ning tiivulisi uudistab.
Olles olnud loodusega lähemas kontaktis juba üle 10 aasta, on Kristjanil kogemusi erinevate loomade ja lindudega ja kui on vedanud, on õnnestunud kohtumised ka kaameraga jäädvustada.

Loodus on minu elus alati tähtsal kohal olnud. Ilmselt sattus pisik sisse lapseeas isaga kalal käies. Loodusfotograafia juurde jõudsin aastal 2009. Mäletan täpselt seda hetke kui klõps peas ära käis. Jalutasin Keila luhal ja nägin liblikad mitmekesi lendlemas ja samal ajal haaras mingi röövlind õhust endale saagiks teise linnu. Mõtlesin, et päris lahe oleks selliseid hetki pildile püüda. Mõne aja pärast sain esimese kaamera. Alguses otsest linnuhuvi ei olnudki ja täpselt ei teagi, kust ja millal see tuli. Ma arvan, et ju jäid mõned linnud objektiivi ette, keda ei tundnud. Siis tuli esimene lindude määraja osta. Ma arvan, et teadsin sellel hetkel võib-olla mõnikümmend linnu liiki. Kui sain teada, et tegelikult on Eestis kohatud umbes 370 liiki, (praeguseks 389) siis ma arvan, et see ära võluski, kui palju neid tegelikult on.
Mina vaatlen linde selle eesmärgiga, et võimalikult palju erinevaid liike ära näha. Eelmisel aastal kohtasin koguni 154 liiki ja elu jooksul olen kohanud 171.
Linde käin vaatlemas kaameraga, sest väga paljud liigi määramised pean tegema pärast arvuti taga. Sarnaseid ja väga sarnaseid liike on Eestis väga palju. Ja muidugi saab vahest mõne ilusa pildi ka, mida binokliga ei saaks.
Oma parimaks tabamuseks kaameraga pean hetkel kohtumist Soorätsuga. Eriliseks teeb selle see, et kohtasin teda pesitsusperioodil. Sooräts on meil väga haruldane pesitseja, umbes 10 kuni 50 paari.
Lemmikuteks lindudeks ongi just kakud. Väga ilusad ja salapärased linnud. Kohtumised nendega on pigem harvad, aga seda erilisemad.
Head looma või linnu pilti saada pole minu hinnangul väga kerge. Niisama metsas jalutades kellegagi kokku sattudes, väga palju reageerimise aega ei jää, enne kui loom juba läinud on. Mõned linnuliigid siiski lasevad kauem ennast vaadelda. Hea pildi saamiseks tuleb pigem ise varjuda ja kindlas kohas passida. Varjetelk on väga hea abimees lindude pildistamiseks. Päris palju häid pilte olen muidugi ka autost tabanud. Eks õnne peab ka palju olema.
Eesti p**k rannajoon pakub väga häid lindude vaatlemise kohti. Olenemata aastaajast leiab mere äärest alati kedagi eest. Eriti aktiivseks läheb elu muidugi rände ajal, kevadel ja sügisel. Ise käin tihti Paldiski poolsaarel ja Laoküla rannas kuna need on kodule lähedal parimad kohad. Põõsaspea neem on muidugi üks parimaid veelindude rände vaatluskohti Eestis ja vist koguni Euroopas.
Kuni selle aastani olin oma tutvusringkonnast ainuke linnuvaatleja. Mõned aastad tagasi ostsid vanemad ka linnumääraja ja hakkasid ka huvi tundma erinevate liikide vastu. Sellel aastal tegin neile ka väljakutse, et kes oma elukoha piirides rohkem liike aasta jooksul näeb. Mina Keilas, nemad Pärnu-Jaagupis. Hetkel enam-vähem viigis. Aga sellest aastast hakkas ka vend üles märkima, et palju erinevaid liike aasta jooksul kohtab. Ikka palju toredam on kambakesi sellega tegeleda.
Täna väga aktiivselt Eesti Ornitoloogiaühingu tegemistes veel kaasa ei löö. Meililistiga olen küll liitunud ja tähtsamad uudised saan ikka teada. Sügisest liitusin Estbirdingu klubiga, mis koondab liikide kogujaid. Seal vahendatakse põnevaid lindude kohtumisi ja uudiseid.
Minu unistuste tabamine kaameraga oleks lumekakk. Väga haruldane eksikülaline. Viimati kohati teda Eestis 2018. Aga reaalsematest unistustest oleks soov Kassikakk pildile saada. Kuigi ka tema muutub arvukuse languse tõttu järjest haruldasemaks.
Algajale fotograafile soovitaksin muudkui käia ja käia pildistamas. Ainult praktikaga tuleb vilumus. Nägin just ühte tsitaati: "Sinu esimesed 10 000 pilti on sinu halvimad". Ja hakkasin peas oma algusaastaid meenutama ja eks ta umbes nii on ka. Loomulikult tuleb kasuks ka mõni koolitus tõelise professionaali juhatusel.

01/03/2021

🐥KALLID LINNUSÕBRAD!

Ja polegi enam palju aega jäänud, et teine, ning ühtlasi ka viimane, ülesanne sellel hooajal oma lõpuakordid saab.
Aega⏰ on jäänud veel täpselt nädal, et jõuaksite saata enda LINDUDE MEISTERDUSED hääletusele.

Tähtaeg loomingu saatmiseks on 7.03.2021, kell 23.59.

Konkursitöö laadige üles: https://linnutoit.ee/linnusobrad-2020-2021/lae-konkursitoo-ules/

Pilte üles laadides pea meeles, et pildi maht ei tohi ületada 64MB ning vajutanud nuppu „saada“ oota rahulikult, kuni lehele ilmub teade: „Täname! Teie konkursitöö jõudis moderaatorile kinnitamiseks.“

Viimane hääletusvoor algab Facebooki Linnusõbrad lehel juba 10. märtsil 2021

Selle hooaja võitja võid olla juba sina!

💛💙 Ainuke eestimaine linnutoit- Balsnack

22/02/2021

🎁SUUR KINGILOOS ON LÕPPENUD🎁

Võitjateks osutusid: Eve Kõrs ja Heivi Soon!

Eestil🇪🇪 on sünnipäev ja selle puhul tahame kahele Linnusõbrale kinkida just teda külastavate tiivuliste lemmiktoitu!

Loosis osalemiseks tee nii:
👉Jälgi meid facebookis Linnusõbrad
👉Kirjuta kommentaari, millist linnutoitu võita sooviksid
(rasvapallid, seemnesegu, rasvavorst, teravilja-rasvapallid)

Võitja selgub loosi teel Facebooki ja Instagrami osalejate peale kokku esmaspäeval 1. märtsil 2021

💛💙Ainuke eestimaine linnutoit- Balsnack

15/02/2021

MILLAL JA KUHU LINNUD TALVEL MAGAMA SUUNDUVAD?🤔

Keset hämarduvat metsa krudiseval lumel tatsates ei sattunud mulle esiti silme ette ühtegi sulelist. Seisatades aga, tungis hetkega kõrvu kumisev vaikus, mis on niivõrd omane just kargetele päevadele. Päikesepaistelised talvepäevad, mis niigi lühikesed, olid sisustatud otsimisega. Mina otsisin tiivulisi ja tiivulised otsisid nokaesist. Kui pilgu kuuseokste vahelt paistvalt kumalt enda kõrval sirguvale männitüvele suunasin, hakkas mulle silma üks mööda korpa kõrgustesse rühkiv porr.

Mets oli haudvaikne ja porrist andis tunnistust vaid õrn koorekrabin ning silm seletas vaid kreemjasvalget kõhtu, mis vilksamisi tumeda taustal helkis. Porr, kes kaalub alla kümne grammi, pidas vajalikuks enne öömajale jäämist toiduotsingutest veel viimast võtta. Nii askeldas see pisike suleline suisa kolmveerand tundi pärast päikeseloojangut, kui teised linnud ammuilma ööbimispaikadesse end sättinud. Porr suundus pärast viimase nokatäie haaramist lähedal asunud surnud kuuse koore vahele. Päris tihti olen näinud neid pisikesi linde kasutamas suviseid pesi, mis samuti eenduva puukoore vahel paiknevad.

Toit on talvisel ajal kriitilise tähtsusega ning kui vähegi võimalik, kulutab enamik linde suurema osa päevavalgest selle otsingutele. Sellistel hetkedel tuleb igati kasuks kindla ööbimispaiga olemasolu. Neid värvulisi, kes söandaks talvisel ajal päikeseloojangu järel toitu otsida, pole just liialt palju. Isegi aias, mille ümber peaks ju ööbimispaikasid hulganisti jaguma, ei raatsi linnud pimeda peale jääda. See varieerub muidugi suuresti, kuid pakaselisematel päevadel olen märganud, et väikelinnud võivad toitumispaikadest lahkuda juba pool tundi kuni suisa tund enne päikeseloojangut. Kui põldvarblased ja vintlased lendavad enamasti minema ühiselt, siis tihased pudenevad nelja ilmakaarde laiali.

Toidumaja väisavad rasva- ja salutihased ning põldvarblased on mulle vahele jäänud katuseääre alla pugemisega. Tõtt-öelda valivad need sulelised ööbimispaigas mistahes paiga, mis tõkestaks vähegi tuult, kus oleks kaitse metsnugiste, kärpide ja teiste röövloomade eest ning kus poleks nõnda krõbekülm kui lageda taeva all. Näiteks tihaseid võib ööbimas leida nii puuriidas kui vihmaveetorus, katuseorvas ja puuõõnsuses, pesakastist ja pääsupesast rääkimata.

Vintlased, näiteks leevikesed, urvalinnud ja rohevindid, valivad ööbimispaigaks eelistatult mõne tihedama okaspuu või suisa heki. See ei hoia mõistagi sel määral sooja, kui mõni puuõõnsus või pesakast, kuid varjab vähemasti öösel ringi liikuvate röövloomade ja -lindude eest. Rähnid on aga võrdlemisi konservatiivsed ja ööbivad enamasti puuõõnsuses või -pesakastis. Enamasti kindlates paikades ja nõnda võib puuseppasidki loojangu järel toimetamas näha. Erandina meenub mulle üks kodukandis toimetanud hallpea-rähn, kes pärast päevatööd suundus igapäevaselt ööbima naabri kuuri alla ja oli igal hommikul üllatunud, kui naabrinaine küttepuude järele tuli.

Kultuurmaastikel ja väiksemates asulates toimetavad nurmkanad hoiavad kambakesi öösel mõne tihedama põõsa või okaspuu varju. Metsakanalised nagu laanepüüd, metsised ja tedred, veedavad soojakadu vähendamiseks talveööd näiteks tihedas kuusevõras. Lume olemasolu korral kaevuvad nii nemad kui teisedki kanalised lumme ning eriti käreda pakasega tulevad sealt välja vaid mõneks tunniks.

Autor: Karl Adami

08/02/2021

Toodame ja pakendame linnutoite, mõeldes just Eestis talvituvatele tiivulistele 🐥

01/02/2021

🐥KÕIK SUURED JA VÄIKESED LOOVUSKONKURSI OSALEJAD!

Olete natukene puhata saanud.. Küllap rahulikult kelgutanud, suusatanud, talve nautinud, oma valmistatud majakesi imetlenud, linnukesi toitnud ja mõtisklenud.. Mis järgmiseks ees ootab?

On aeg välja kuulutada loovuskonkursi ülesanne nr. 2, milleks on...🥁🥁🥁
.. LINDUDE MEISTERDAMINE.

Misasja? Lindude meisterdamine???

Jah.. Justtäpselt!

Selleks, et loomingulisus saaks selle ülesande puhul täitsa vabalt lennata, palume teil kõigil (kas individuaalselt või grupina) valmistada üks linnuke.

See linnuke võib olla näiteks joonistatud, lõigatud ja kleebitud, kootud või heegeldatud, õmmeldud, puidust nikerdatud, jääst raiutud, toidust taldrikule laotud, savist voolitud, lumest ehitatud, papist rebitud, maalitud, kostüümina selga nikerdatud, kullast valatud, leitud sulgedest kokku seotud jne jne jne jne…
Ehk TEHKE NII NAGU ENDALE MEELDIB..

Ja kui tundub, et käed ei olegi just nii osavad meisterdama, siis on oodatud ka OMATEHTUD LUULETUSED või JUTUD LINDUDEST.

Ärge ainult unustage oma loomingust teha üks pilt ja laadida see üles https://linnutoit.ee/linnusobrad-2020-2021/lae-konkursitoo-ules/
HILJEMALT 07. märtsiks 2021 (kella 23.59-ks)

Teise ning ühtlasi ka selle hooaja viimase ülesande loovustööd lähevad üles hääletamiseks juba 10.03.2021❗️

💙Balsnack- Ainuke Eestimaine linnutoit
🐤

30/01/2021

🐥Balsnack on loonud talvituvate lindude toitmiseks ainulaadse toote, Teravilja- rasvapallid. Ainulaadne on ta just seetõttu, et oleme ainsad terves maailmas🌍, kes seda toodet valmistavad.

Lindude maius koosneb 60% teraviljajahust, mis on glasuuritud 40% loomse rasvaga. Taaskord ei ole kvaliteedi osas järeleandmisi tehtud ning kasutame just tahket loomarasva, mille toiteväärtus on kõrge.

Nii ei külmu pallid ära ka tugevate🌬 miinuskraadide juures ning lindudel on seda kergem süüa.

Peame Teravilja- rasvapalle enda „Mersuks“, just selle ainulaadsuse ning populaarsuse tõttu. Näiteks on soomlased, nii nagu ka eestlasedki, selle toote kiiresti omaks võtnud.

Ise kutsume neid hoopis hellitavalt Rähnipallideks, kuna just rähnilised ja pasknäärid armastavad pallikese võrgust välja nokkida ning viies selle toitmise kohast eemale, naudivad pallikest oma ette.

Kuna teame, et osa talvituvaid linde koguvad ka toiduvarusid, peites hea ja parema mõnda salakohta, siis on just Teravilja- rasvapallid ka neile liikidele meeltmööda.

Oleme saanud paljudelt ornitoloogidelt ja linnusõpradelt tagasisidet, et Rähnipalle on hea kasutada lindude toitmiskohas pildistamise tarbeks, kuna need meelitavad ligi palju eriliigilisi sulelisi.

Teravilja- rasvapallid on toiteainerikkad ning sobivad Eesti tiivulistele suurepäraselt. 💛💙Toote tunned kauplustes ära kollase-sinise pakendi järgi, millel on sinine „Balsnack“ logo.

Head maiustamist meie aia- ja metsalindudele!
💙Balsnack- Ainuke Eestimaine linnutoit
🐤

28/01/2021

Miks linnud talvel salkadesse koonduvad?🤔

Võrreldes suvega jääb meile talveks hulga vähem liike. Talvisel ajal esineb meil regulaarselt 113 liiki, kellest metsaliike on veidi üle 30. Hinnanguliselt jääb või tuleb meile talvitama 4,1–9,0 miljonit lindu, võrreldes suviste lindude arvukusega on seda on mitu korda vähem. See on ka mõistetav, sest talve arenedes muutuvad keskkonnatingimused üha keerulisemaks ja toitu leidub üha vähem.

Talv on proovikivi ja oluline osa lindude elust, mille suudavad üle elada üksnes hea tervisega ja nutikad isendid. Karm talv küll hõrendab lindude arvukust, kuid selle võrra jääb kevadeks ellujäänutele rohkem eluruumi ja toitu. Veidi suurem tõenäosus kevadet näha on neil lindudel, kes liituvad talviste linnusalkadega.

Selleks, et oleks turvalisem ja et toitugi õnnestuks hõlpsamalt leida, moodustavad nii mõnedki linnuliigid salkasid. Perekonnasalgad on nii tutt-tihastel kui sabatihastel juba suvel. Sel ajal, kui võimust võtavad sügistuuled, liituvad need perekonnasalgad sageli segasalkadega ja nii mõneski neist võib leida koguni 10 liigi esindajad. Eriti rohkelt võib eri liike leida just metsas toimetavastest segasalkadest.

Kuigi linde on meil talvel märksa vähem, hõlbustab pisilindude leidmist justnimelt nende koondumine segasalkadesse. Need, kes salkadesse kuuluvad, kipuvad olema häälekad. Eriti häälekaks muutuvad sulelised siis, kui peaks ette tulema jagelemisi või kui mõni salgaliige peaks silmama metsnugist, kärpi, värbkakku või sootuks raudkulli. Olen tähele pannud, et kui röövloomade puhul läheb käiku vali tänitamine ja ohu eest saab hõlpsalt eemale lennata, siis röövlindude puhul tähendab iga lisaliigutus sihtmärgiks osutumist. Näiteks raudkulli rünnaku korral suruvad puukoristajad ja suur-kirjurähnid end vastu puutüve, nokk taeva suunas, ise pingsalt olukorda jälgides.

Lindude tempo neis salkades on väga erinev ja sõltub põhiliselt sellest, kui palju leidub toiduringil söödavat, millist toitu linnud eelistavad ning millistel metsakorrustel liiguvad. Kui kampa peaksid lööma siisikesed, siis nende salgaliikmelisus kujuneb küllalt lühikeseks, eriti kui nad lepakäbide otsa komistavad. Vintlaste, nagu näiteks leevikeste ja rohevintide, huvid on niivõrd erinevad, et tihaste ja porridega ei kipu nad seltsima ja kui nad peaks seda tegema, siis üsna lühikest aega.

Selle asemel loovad nad vintlaste salku, kuhu kuulub nii urvalinde, rohevinte kui ka leevikesi, vahel siisikesigi ning rajad viivad neid vintlaste segasalku sageli metsast eemale. Kuna põldvarblaste ja vintlaste toidulaud osaliselt kattub, võib neidki näha umbrohuväljadel leevikeste ja rohevintide kõrval seemneid mugimas.

Metsas uitavas segasalgas on esindatud rasvatihased, põhjatihased, salutihased, sinitihased, musttihased, tutt-tihased, porrid, puukoristajad, pöialpoisid, sabatihased; vahel haaratakse kampa ka suur- ja väike-kirjurähn ning metsas toimuval hoiavad silma peal pasknäärid. Loetletud liikmeid ei pruugi kohata kõikides segasalkades, seda enam, et puukoristajad ja tutt-tihased on meie läänesaartel haruldased ja sabatihaseid kohtab enim Ida-Eestis.

Autor: Karl Adami

25/01/2021

Linnusõbrad 2020/2021 1. ülesande võitjad!

🐥Head linnusõbrad🐥

1. ülesande hääletus ongi lõppenud ning sel hooajal on olnud hääletajaid rekordiliselt palju. 😍
Juhendajad ja osalejad on olnud nii tublid ja aidanud kaasa endale häälte kogumisega.

Lindude toitmise majakesed tulid välja nii erinevad ja omanäolised, et eks „parimat“ ja ägedamat ongi väga raske valida. Iga majake täitis kenasti oma funktsiooni ning kindlasti leiavad nad kasutust kuni kevadeni.

Aga nüüd võitjatest…

Läbi Facebooki kestis hääletus 5 päeva (20.01.2021-24.01.2021) ning hääletajaid oli kokku kõvasti üle mitme tuhande.

🥁🥁🥁

Enim hääli kogusid „meeldimiste“ abil:

👉 Valjala Lasteaed- Mesilased (627 häält)
👉 Jõgeva Aleviku Lasteaed- Jänkude rühm (454 häält)

Balsnack’i žürii valis finaali pääsenute hulka ka:
👉 Tarvastu Gümnaasium – 1. H
👉 TriinuFromEstonia – Triinu ja son

Palju õnne kõigile tublidele Linnusõpradele, kes juba 1. ülesandega finaalikoha said! Saadame teile kohe-kohe ka väikesed vaheauhinnad.

Ja loomulikult suured kummardused kõigile ülesande saatjatele, kes valmistasid imelised majakesed. 🏠

Aga….
Meie loovuskonkurss ei ole ju veel sugugi lõppenud, sest 4 finaalikohta on ju veel vabad.

2. ülesande avalikustame juba 1.02.2021!

Seega hoidke aga Linnusõprade uudistel silma peal ning kasutage juba valminud majakesi usinasti. Uus loovusülesanne annab juba taas kõigile osalejatele võimaluse lunastada finaalikoht ning 1000€ ja hunniku krõpsu!

💛💙Balsnack- Ainuke Eestimaine linnutoit
🐤

19/01/2021

Kehra Gümnaasium – 6. c klass

Poisid tegid tööõpetuse tunnis.
Neid on meil mitu.
Üks ripub klassi akna taga. Toitu paneme juba juurde. Võtsid omaks ja ristisid ära.

19/01/2021

LINNUSÕBRAD 2020/2021 1. Ülesande HÄÄLETUS ON LÕPPENUD!

🐥Nonii kõik loovusprojektis osalejad ja linnusõbrad..

Lindude toitmise majakesed 🏡 on nüüd valmis saanud ja ootavad teie hääli, et pääseda finaali ning saada võimalus võita 1000€ auhinnaraha ja hunniku krõpsukraami. 🤩

Osalejad on olnud väga loomingulised ning koos saabunud külma ja lumega lähevad kindlasti kõik majad ka päriselt kasutusse.

Oma lemmikute poolt saate HÄÄLETADA vajutades 👍 “MEELDIB” 👍 just pildi enda alla!!!

ALBUM loovustöödega on siin: https://www.facebook.com/media/set/?vanity=linnusobrad&set=a.243421410744022

Hääletus on avatud 20.01.2021- 24.01.2021 (kella 23.59-ni)

TUULT TIIBADESSE KÕIGILE OSALEJATELE!

💛💙Balsnack- Ainuke Eestimaine Linnutoit

19/01/2021

🐥 Nonii kõik loovusprojektis osalejad ja linnusõbrad..

Lindude toitmise majakesed 🏡 on nüüd valmis saanud ja ootavad teie hääli, et pääseda finaali ning saada võimalus võita 1000€ auhinnaraha ja hunniku krõpsukraami. 🤩

Osalejad on olnud väga loomingulised ning koos saabunud külma ja lumega lähevad kindlasti kõik majad ka päriselt kasutusse.

Oma lemmikute poolt saate HÄÄLETADA vajutades 👍 “MEELDIB” 👍 just pildi enda alla!!!

Hääletus on avatud 20.01.2021- 24.01.2021 (kella 23.59-ni)
EDU KÕIGILE OSALEJATELE!

💛💙Balsnack- Ainuke Eestimaine Linnutoit
🐤

16/01/2021

🐥Balsnack on teatavasti Eesti ainuke linnutoidu tootja juba 22 aastat.

Suurele ja pikale kogemusele põhinedes on päris selge, et paljud linnusõbrad on valinud toitmiseks just rasvapallid.

Meie rasvapallid on kompaktsed ja maitsvad, sisaldades endas kõiki Eestis talvituvatele lindudele vajalikke toiteaineid. Neid on lihtne riputada oksa või naelakese külge koos võrguga või panna pallid metallist söötja sisse. Igaühele oma valik.

Balsnack'i toodetud rasvapallid on erilised ning kvaliteetsed eelkõige seetõttu, et kasutame pallide tootmisel külmpressimise meetodil TAHKET (kohalikku) LOOMARASVA.
Rasv on pallide koostisosadest kõige kallim tooraine ning paljud teised tootjad kipuvad seda palli sisse pigem vähe panema. Eestis talvituvad linnud vajavad rasva külma ilmaga ellu jäämiseks aga palju ja sellepärast oleme koostanud retsepti, milles on tahket rasva tunduvalt rohkem.

Tahke loomarasva kasutamise teine suur eelis on, et see ei külmu. Nii võib Balsnack'i rasvapalle kasutada ka suurte külmakraadidega (-15 / -20). Sellisel juhul saavad sulelised kõrge toiteväärtusega rasva kätte tunduvalt lihtsamini, kui toitumise tingimused on juba niigi heitlikud.

Kuna meie toodetud pallid ei külmu, siis sellest tulenevalt on ka rasvapallid oma olemuselt kergelt pudenevad. Taaskord ülioluline omadus rasvapallide juures, kuna sel viisil pudiseb toitu ka maa peale, kus käivad toitumas ka nõrgemad linnud või hoopis teised liigid. See omakorda võimaldab toituvate lindude populatsiooni laiendada.

Pakume linnutoitude tootevalikus mitmeid erinevaid rasvapalle. Väiksemad 90g ja suuremad 500g.
💛💙Enda aia lindudele leiad kauplustest sobivaimad kollase-sinise pakendi järgi, millel on sinine “Balsnack” logo ja kui mingil põhjusel sinu kodupoes meie tooteid ei ole, saad need alati tellida Balsnack'i kodulehelt: http://balsnack.ee/pood/34/linnutoit

❗️PEA MEELES❗️ Kui oled lindude toitmist alustanud jätka seda kindlasti kevadeni!

Balsnack- Ainuke Eestimaine linnutoit💙

🐤

13/01/2021

Aasta lind 2021 - KULDNOKK

Eesti Ornitoloogiaühing on enda 100. tegutsemisaasta puhul valinud aasta linnuks kuldnoka.
Loe selle imelise linnu kohta 👇

Värvirohkete metsaaluste ning õitel tegutsevate sumisejateni on küll veel veidi aega, kuid aeg-ajalt mõtlen ikka kevadele. Silme ees on märtsi- ja aprillikuised kevadõhtud, mil esimesed kuldnokakambad kodu ümbruse kõrgemad puutipud vallutavad ning esimeste lauluharjutustega algust teevad. Nende kevadekuulutajatega on tuttavad isegi need loodushuvilised, kelle kokkupuuted ümbritsevaga on ahtad. Kuldnokast, kui kevade ühest sümbolist, on tänavu igati põhjust rääkida - valitud on ta ju ka aasta linnuks.

Kuldnokad saabuvad sageli märtsi lõpus. Esimesena jõuavad kohale isaslinnud, kes pesakoha valivad. Tihti pesitsevad kuldnokad puuõõnsustes. Kuna aga õõnsustega puid pole sobivates paikades teab mis palju, valivad kuldnokad hea meelega enda ajutiseks koduks inimese poolt üles seatud pesakastigi. On viimase lähedal ju sageli ka head toiduvarud. Kinnisvara on hinnas ja kuldnokad kaitsevad oma pesapaika ägedalt. Kui kahele isaslinnule meeldib sama pesakast, teevad nad kurja häält ja võivaid arveidki klaarida.

Peale pesakoha valikut saabuvad tasapisi ka emaslinnud. Territooriumi kinnitamiseks ja emaslindude ligimeelitamiseks esitavad kuldnokaisandad hoogsalt laule. Repertuaaris jäljendavad nad teisi linde, muuhulgas näiteks karmiinleevikesi, hiireviusid ja suurkoovitajaid. Kõlab ka tuttavamaid helisid, nagu näiteks uksekriuksumist, autosignaale ja mobiiltelefonide tunnusmeloodiaid.

Isaslindude laul muutub eriti intensiivseks kui lähedale ilmuvad tähnilise sulerüüga emaslinnud. Peamiselt esitavad kuldnokad oma loomingut kusagil kõrgel oksal, kuid emaslinnu lähenedes võib isaslind laulu lahti lüüa suisa murul.

Asulates toimetavad kuldnokad inimese lähedust väga tähele ei pane ning on mitmeid kordi sallivamad kui maal ning kultuurmaastike keskel ja jõeäärsetes laiuvates saludes. Kuna minu kokkupuuted kuldnokkadega on olnud valdavalt maal, on pea alati minu jälgimisi-pildistamisi saatnud kahtlustav pilk. Ilma varjeta on pea võimatu neid sulelisi lähedalt fotole püüda. Varje olen üles seadnud sageli mõne põllulapi äärde või pesa ümbrusse, kus kuldnokad kõige tihedamini liiguvad.

Isaslinnud veavad sageli pesaõõnsusesse õitsevaid lilli ning muud rohelist - ikka selleks, et võita emaslindude südameid. Emaslinnud aga kraamivad mõistagi pesaõõnsuse puhtaks ning alustavad pesaehitust. Pidevalt toovad linnud juurde värsket materjali selleks, et vähendada parasiitide teket.

Emaslinnud munevad aprilli lõpus. Pidevalt istuvad emas- ja isaslind kurnal ning hauvad. Isaslind tegeleb sellega pigem päevasel ajal ja ööseks suundub ööbimispaika. Kuldnokakoloonias ei tohi pesa kordagi valveta jääda, kuna kuldnokkadel võivad olla n-ö käo kombed. Nimelt munevad emaslinnud teistesse kuldnokapesadesse, lõhkudes seal olevaid mune ja süües neid ära, kuna päris vanemad märkaksid munade arvu muutust.

Lakkamatu isuga pojad kooruvad mai keskpaigas, mõnikord suisa aprilli lõpul. Poegadele otsivad putukaid ja vihmausse mõlemad vanemad. Pojad kasvavad kiiresti ja neid tuleb väga tihti toita. Kui pesakastist pistavad pea välja hallika sulestikuga kuldnokapõnnid ja ümbritsevat maailma uudistavad, siis võib kindel olla, et lahkumine pole enam kaugel. Kui Lääne-Euroopas on tavaline, et kuldnokkadel on ka teine kurn, siis Eestis lahkuvad tavaliselt kuldnokad metsadest-aedadest rannikualadele juba juuni teisel nädalal.

Väljalennu juures on eriti põnev see, et ma pole seda oma silmaga eales näinud. Seda tehakse üsna vargsi, nii et ükski silmapaar seda ei näeks. Ühel hetkel säutsuvad pojad pesaõõnsuses, järgmisel aga juba pajuvõsas või tamme ladvas. Minu kodukandist, Põhja-Pärnumaal, kaovad kuldnokad varakult ja kui ma koolis käisin, siis jäigi mul kuldnokkade tulemine ja minemine sageli nägemata. Kodukülas on öeldud, et suve jooksul käivad kuldnokad veel kodusid üle vaatamas ja nii olengi märganud neid ka veel sügisel pesakastides askeldamas. Valdava osa suvest veedavad kuldnokad roostikes ja põõsastikes, et rändeks jõudu koguda, toitudes marjadest ja lehetäidest. Sageli võivad põhjapoolt tulevad isendid märgatavalt rüüstada marjaaedu.

Küllap tuleb see paljudele üllatusena, et olenevalt aastast võib kuldnokkasid kohata ka talvel. Eriti rannikuäärsetes asulates, kus on veidi pehmem kliima, kuid mujalgi kus vähegi toitu leidub. Kuigi kuldnoka toiduks on peamiselt putukad ja nende vastsed ning muud selgrootud, sööb ta hea meelega ka taimede pungi, seemneid ja marju. Talvel on toiduvalik muidugi väiksem ja nõnda võib asulates silmata kuldnokkasid lindude toidumajades, kus nad end seemnete ning rasvaga kostitavad.

Talvel on kuldnokk puhkesulestikus ning üleni kaetud kollakasvalgete tähnidega. Ka kuldnoka kollane nokk on talvel hoopiski tume. Olen märganud, et väheste linnuteadmiste korral kuulutatakse ekslikult kuldnokaks musta rüüd ja oranžikaskollast nokka omavaid musträsta isaslinde ja puhkesulestikus kuldnokkasid võidakse sootuks pidada mänsakuteks. Tegelikult on kõik need liigid nii välimuselt kui käitumuslikult väga erinevad.

Autor: Karl Adami
🐤

Linnusõbrad

13/04/2021

09/04/2021

01/04/2021

24/03/2021

15/03/2021

10/03/2021

10/03/2021

09/03/2021

09/03/2021

05/03/2021

01/03/2021

22/02/2021

15/02/2021

08/02/2021

01/02/2021

30/01/2021

28/01/2021

25/01/2021

19/01/2021

19/01/2021

19/01/2021

16/01/2021

13/01/2021

Address

Telephone

Website

Alerts

Contact The Business

Videos

LINNUSÕBRAD 2019/2020 FINAAL!

LINNUSÕPRADE KONKURSS 2019-2020 🐦

LINNUSÕBRAD 2016-2017 KONKURSS

Shortcuts

Share

Category

You may also like