Koerakeele Kool

08/12/2024

✨ Õnnelik ja rahulolev koer käitub tihti ka inimeste jaoks mugavamalt ja paremini.

Näide: Koer ei kuula väljaspool kodu hästi sõna, kuigi kodus teeb ta seda küll. Väga tõenäoliselt võib asi olla selles, et tema stressitase väljaspool kodu on hulga suurem. Stressis koer käitub tihti inimese jaoks ebamugavalt või nö. halvasti. Antud näite puhul siis ei kuula hästi sõna. Kui stress on suur, siis koeral halveneb võime kuulata ja keskenduda. Kogu tema aur läheb keskkonna inspekteerimise peale. Väliselt võib see väljenduda nii selles, et koer on väga sahmis kui ka selles, et koer vastupidi on rohkem endasse sulgunud. Nii koera kui ka inimest aitab üldiselt koera keskkonnatundlikuse vähendamine. Rohkema sõnakuulelikuse harjutamine ei aita kui asi pole selles, vaid koera vaimses pooles.

Teine näide: noor koer närib soovimatuid asju. Esiteks tuleks muidugi vaadata, kas tal on häid ja mitmekesiseid alternatiive. Kui need on olemas, aga koer närib ikka soovimatuid asju, siis võib asi olla hoopis selles, et koer pole saanud piisavalt puhata ja on üleväsinud. Üleväsinud koerad kipuvad ka paha peale minema. Niisamuti meenub näitena noor koer, kes kippus mööblit närima ainult siis kui inimene jäi kodust tavapärasest pikemalt eemale. Abiks oli koeras hirmu vähendamine üksinduse ees. Kui koera emotsioon muutus üksinda kodus olemisega seotult paremaks, siis kadus ka “halb” käitumine.

➡ Seetõttu räägime ja analüüsime kutsikakoolis põhjalikult, kuidas erinevad koera emotsionaalsed vajadused, igasugu elulistes olukordades, leidlikult ja võimalikult hästi täidetuna hoida. Näiteks, kuidas tegutseda, et kutsikal ei tekiks hirmu üksinduse ees. Samuti pöörame suurt rõhku sotsialiseerimisele, et koer täiskasvanueas igapäevaeluga võimalikult kenasti vaimselt toime tuleks ning seetõttu oleks inimesel teda mugav ka käsitleda ning tegevustesse kaasata.

30/11/2024

Tirimine on ebamugav nii inimesele kui ka koerale. Lisaks on uuringud treeningu (nt jalutuskäigu) mõju kohta koera käitumisele näidanud, et erinevatel liikumistel on sellele nii lühikeses kui pikas plaanis erinev mõju. Peamiselt kiire jalutuskäik, mil koer tirib, aitab kaasa stressihormoonide tõusule koera kehas, võrreldes peamiselt aeglase lõdvas rihmas jalutuskäiguga, mis mõjub rahustavalt ja stressi vähendavalt.

🐾 Kui soovid jalutuskäikudega abi, siis soovitan kuulata ja praktikasse panna see põhjalik videokoolitus koeraga jalutamisest: https://koerakeelekool.ee/koolitus/videokoolituskoeragajalutamisest/

24/11/2024

Soovides koera käitumist mõjutada, tuleb enamasti luubi alla võtta koera tunded/emotsioonid ja teada kuidas neid suunata. Käskida ja sundida emotsioone üldiselt ei saa. Kui muutuvad koera emotsioonid, on muutus tema käitumises asjade loomulik tagajärg.

Koerakeele Koolis keskendume seetõttu enim:

1. koera kehakeele tundma õppimisele. Emotsioonide ja käitumise mõjutamiseks tuleb osata koeri lugeda, see on nr üks ja selleta ei saa.

2. Sotsialiseerimisele väga paljude erinevate elu aspektidega, sest just erinevad hirmud on enimlevinud põhjus igasuguste murekäitumiste all, mistõttu raske on nii inimesel kui ka koeral. Sotsialiseerimine annab koerale turvatunnet, julgust ja optimismi. Selline koer on võimekam inimesega koostööd tegema nt agility rajal või kuulekusspordis.

3. Kutsika ja koera vajadustele ja kuidas neid täita nii, et see sobib ka meile, inimestele. Rahuloleva koeraga on üldiselt ka inimesel hea koos elada, samas õnnetu koer kipub rohkem “pahandusi” tegema. Murekäitumised tekivad tihti kui mingi koera vajadus on täitmata. Nt reaktiivse käitumise all on tihti turvatunde puudus.

4. Koerte erinevate käitumiste mõistma õppimisele - mis emotsioonid tüüpiliste käitumiste all võivad olla, kuidas neid mõjutada ja muresid vältida.

See kõik ei ole üldiselt keeruline kohe kutsika ja noore koeraga õigesti tehes. Aga on asju, mida inimesel lihtsalt tuleb teada.

Ootan Sind kutsikakooliga liituma!

03/11/2024

Toreda ja väärika koeratõu maine saab jälle hoolimatu omaniku pärast kannatada. Tiibeti Mastife on mitu tuhat aastat kasutatud kui valve- ja kaitsekoeri. Inimesed on neid sellistena tahtnud, neid kasvatanud ja aretanud nii, et tugev soodumus valvata ja kaitsta säiliks ja seda saaks enda heaks ära kasutada. Valveinstinkt avaldub nii, et kui Tiibeti Mastif peab mingit territooriumi enda omaks, siis ta valvab ja kaitseb seda. Omaniku loata võõras siseneda ei tohi. Tiibeti Mastifi kutsikas sünnib valveinstinktiga. Kui sellise instinktiga koeral lasta oma aiast pidevalt välja saada, võib ta hakata enda valvealaks pidama koduaiast palju suuremat ala k.a. koduaia esist muidugi. Kui võõras sinna siseneda tahab - võib ta ähvardada või rünnata. Samal ajal on see sama koer üldiselt enda omaniku ja inimestega, kelle omanik on heaks kiitnud, väga sõbralik ja armas koer. Lisaks on see sama koer üldiselt neutraalne/sõbralik, ka võõraste vastu, väljaspool seda ala, mida tema enda territooriumiks peab.

Valveinstinktiga koer ei ole kuri koer. Koer ei oska kinnistusraamatust lugeda, kust tema omaniku territoorium algab ja lõppeb. Seda peab koeraomanik koerale läbi praktika näitama. Ehk kaitse- ja valveinstinktiga koera puhul on ÜLIoluline korralik ja kindel aed, kust ta iseseisvalt välja ei saa.

Loodan, et praegu päevakorras olev lugu ei lõppe sellega, et suurimaks kannatajaks jääb jälle koer…..

Pildil kaks ilusat Tiibeti Mastifi, kellel on vastutustundlikud omanikud. Tänu sellele on koerad hästi kasvatatud ja sain neid enda juures mitu korda hoida nii, et kõik laabus kõigi jaoks kenasti. Samas, on ka nendes koertes loomulikult olemas tugev valveinstinkt. Olles vastutustundetu, võib sellised koerad panna olukorda, kus nad jäävad süüdi, kuigi nad seda ei ole.

02/11/2024

🤓 Peale kahte päeva, esialgu toas ja hiljem ka aias, koerale “jäta” sõna õpetamist, läksin jalutuskäigule ja mõtlesin, et proovin lasta esimest korda 5- kuusel koeratüdrukul päris elus midagi jätta. Mulle tundus, et koer saaks sellega hakkama (alati tahan koera õnnestuma panna, mitte katsetada ülemäära ta piire). Videos on näha, et koer tublisti reageeris.

Kui koer poleks reageerinud, siis peale ühe korra “jäta” ütlemist, poleks ma rohkem midagi teinud (igakord kui ütled “jäta” ja koer ei tule, harjutad teda inimest mitte kuulama), vaid võtnud teadmiseks, et see olukord on koerale veel raske ning peame rohkem harjutama lihtsamates oludes või teistmoodi. Oleneb koerast, et mida täpselt - kas ta pole veel sõna ja tegevuse vahel seost teinud; kas ta ei suuda väljaspool kodu kuulata, sest keskkond on raske ning kuulmisvõime seetõttu langenud; koeral pole harjumust inimest jalutuskäigul üldse tähele panna või hoopis mõni muu põhjus.

Jäta öeldes tuleb arvestada, et koer peab loobuma oma tahtmisest. Kui kerge on midagi huvitavat jätta kellegi teise ütlemise peale? Või loobuda enda tegemisest, sest keegi kutsus? Eks oleneb inimesest/koerast. Minu jaoks nt on pigem päris raske.
Nii et kui elada sellises kohas, kus maas on palju koera jaoks põnevat, kuid sobimatut (nt linnas), ja koer on maias (siis ilmselt tema jaoks on pigem raske kaa söödavat asja jätta), siis soovitan jäta sõna ja sellele reageerimist premeerida alati. Ja tihti ka millegi eriti heaga. Nii kindlustad, et koer tuleb ka raskemates oludes (midagi eriti põnevat leides).

🙂 Hea on muidugi võimalusel üleüldse vältida olukordi, kus koer midagi sellist leiab, mille juurest peame ta nagunii ära kutsuma.

Enne selle sõna kasutamist, tuleb koerale õpetada mida see sõna tähendab. Kuidas seda teha, leiad Koerakeele Kooli kutsikakooli materjalidest.

31/10/2024

Kui oled saanud või kohe saamas neljajalgse pereliikme võrra rikkamaks, siis kutsun Sind osalema Koerakeele Kooli kutsikakoolis! 🐾

Kirjutan allpool pikemalt, miks pean e- koolituse formaati siiralt kõige sobivamaks viisiks kutsikakooli läbi viia. Koerakeele Kooli kutsikakool on online + praktilised ülesanded koos koeraga tegemiseks, millele saadan personaalse tagasiside.

🐶🧑‍💻 Koos koeraga mõnusa elu elamiseks ei ole vaja üldiselt keskenduda sõnakuulelikusele, vaid eelkõige õppida inimesel:

- tundma koerte (keha)keelt, mis võimaldab koeraga kahepoolselt suhelda, teda mõista ning usaldusliku suhte luua;

- koera kui liiki tundma (müüdid ja tegelikkus, kuidas elavad vabalt elavad koerad, liigiomased vajadused ja käitumised jne);

- hoidma oma koera vaimset tervist (stress sellest, et koer pannakse enamasti tahtmatult ebasobivatesse olukordadesse või teda tõlgendatakse valesti, on paljude murekäitumiste põhjus);

- juhtima koera kogemusi nii, et temast kasvaks võimalikult julge ja optimistlik koer, kelle jaoks uus on tore ja turvaline (peale sotsialiseerimisiga juhtub loomulikult see, et koer hakkab uut pigem pidama kahtlaseks, kuid seda tendentsi on võimalik kutsikaeas mõjutada);

- miks koerad igasugu erinevatel viisidel käituda võivad, kuidas koera käitumist mõjutada ja murekäitumisi ennetada.

Need on alustalad, millele lisaks võib muidugi koerale ka sõnu õpetada (ka nende õpetamise nt "siia" ja "jäta" samm- sammulised juhised on koolituses sees). Nii on meil temaga mugavam ühiskonnas toime tulla. Peale väga paljude koerte ja nende inimestega suhtlemist, leian, et selline rõhuasetus on efektiivseim, ennetamaks igasugu murekäitumisi, mis koertel võivad esineda. Enamasti ei ole need seotud vähese kuulekuse, vaid koera emotsionaalse poole ja vaimse tervisega.

⏯ Palju efektiivsem on infot edasi anda ja inimestel omandada videoloengute formaadis. Nii saan ilmestada enda juttu video- ja pildinäidetega, jutt on läbimõeldud ja midagi ei unune ütlemata, saan välja tuua põnevaid teadusuuringuid ja jagada viiteid kasulikele linkidele. Inimene saab kõike vaadata mugavalt endale sobival ajal ja korduvalt, tema tähelepanu ei võta vahepeal ära käe kõrval olev koer ning aega ei tule kulutada trennidesse edasi- tagasi sõitmistele.
🚗 Paljudel kutsikatel ja noortel koertel hakkab autoga sõites füüsiliselt halb. Nad võivad seda ka peljata kui neid ei ole autosõiduga sotsialiseeritud. Aja, mille inimene kulutaks autoga edasi- tagasi trennidesse sõites, võib kulutada parem kutsika sotsialiseerimisele (nt autoga :)).

Ma ei tee grupitrenne, sest nende keskkond on kutsikatele ja noortele koertele raske. Need ei sea kutsikaid, noori koeri ega nende inimesi lihtsalt edule üles. Ümbruses on teised koerad ja võõrad inimesed, keskkonnas uued lõhnad/helid/asjad. See tähendab, et inimesele keskenduda ja teda kuulata on koeral arusaadavalt raske. Kõik muu ümbruses on kutsika jaoks heal juhul uus ja põnev, halvemal juhul hirmutav ja ülestimuleeriv. Mõlemal juhul on koera õppimisvõime madal. Millegi uue õpetamist koerale, tuleks alustada rahulikus keskkonnas, kus koer suudab keskenduda, nt koera kodus. Ja siis liikuda segajate rohkemate keskkondadeni. Võime raskemates keskkondades keskenduda on eraldi oskus, mis vajab järk järgulist harjutamist.

🏠 Kutsikakooli materjalid soovitan osta ja hakata neid vaatama enne kutsika koju toomist. Teadmisi sellest kuidas kodu ette valmistada, kuidas mööda saata esimesed päevad ja ööd, mis loom koer täpsemalt on, koerte kehakeelest, koerte vajadustest ja kutsikaeas oleva koera eripäradest, on kasulik selleks hetkeks juba teada kui uuele sõbrale järgi lähed. Neid rakendama tuleks inimesel koos koeraga elades hakata kohe, mitte alles siis kui kuskil kutsikakool hakkab. Kutsikaiga on lühike ja kordumatu ning sel ajal kogetu talletab koer endasse väga sügavalt. Just nagu inimesi mõjutab nende lapsepõlv väga.

Koer kogeb ja loob seoseid igapäevaselt igal juhul, ükskõik, kas inimene teadvustab seda või mitte. Soovitan koera kogemusi kohe teadlikult juhtima hakata, et temast sirguks parim versioon iseendast. Koerte murekäitumiste taga pole enamasti vähene sõnakuulelikus, vaid erinevad hirmud, mistõttu on koeral raske ja inimesel koeraga raske.

🐕👀 Teiste koertega sotsialiseerimiseks ei ole kümme minutit pärast grupitrenni piisav. Ja mis veel olulisem, see pole üldiselt ka sobiv. Kutsikad on pärast trenni vaimselt väsinud, nende stressitase kehas keskmisest suurem, koeri, lõhnu, kõike uut on kogenematu kutsika jaoks ühe korraga liiga palju, koerte läbimõeldud tutvustamiseks ei ole pärast treeningtunni lõppu piisavalt rahulikku aega, üldiselt pole läbi mõeldud, kas ühte grupitrenni sattunud koerad võiksid teineteisele sotsialiseerimiseks üldse sobida. Suurim murekoht on aga see, et ei pruugita tunda piisavalt koerte kehakeelt, ei eristata mängu mitte mängust ja ühepoolset suhtlust kahepoolsest. Igasugune kokkupuude teiste koertega ei ole sotsialiseerimine. Selleks, et koer sotsialiseeruks peab kokkupuude teiste koertega olema tema arvates tore ning ta peab tundma end turvaliselt. Muidu võib teiste koertega kokkupuutel toimuda koera sotsialiseerimise asemel temas hirmu suurendamine või jäävad kogemused koera silmis lihtsalt neutraalseks. Sotsialiseerimise läbi viimisest paljude erinevate elu osadega (helid, pinnad, koerad, keskkonnad jne.) ja koerte lugemisest (kehakeelest) räägin kutsikakoolis pikalt ja laialt koos paljude videonäidetega. Seda infot tuleks inimesel enne praktikat teada, et koerte kohtumine saaks edukalt üles seatud ja juhitud.

Ka mitme aastasele koerale saab õpetada sõnu nagu istu või anna käppa. Sotsialiseerimisiga on koertel aga lühike ja kordumatu. Noores eas kogetu (või mitte kogetu) mõjutab koera käitumist täiskasvanuna palju. Selleks on kutsikakoolis väga põhjalik sotsialiseerimispeatükk. Leiad sealt kõigile jõukohased õpetused kuidas koera sotsialiseerida: inimestega, teiste koertega, helidega, asjadega, erinevate keskkonadega, käsitlemisega. Enne praktikas tegutsemist on vaja inimesel omandada põhitõed, sellest, kuidas sotsialiseerimine käib. Natuke on enne vaja koerte kohta õppida ja siis saab inimene nagu öeldud – koera kogemuse edukalt üles seada ja seda juhtida. Nii, et koer saab kindlasti toreda kogemuse ja sotsialiseerub 🙂

Ootan Sind koos koeraga osalema! 💞

Küsimuste korral kirjuta mulle: [email protected]

Rohkem minust: https://koerakeelekool.ee/tutvume/
Kutsikakoolist: https://koerakeelekool.thinkific.com/courses/kutsikakool

kutsikakool, kutsika kool, koerte kool, kutsika õpetamine, kutsikakool tallinnas

29/10/2024

Kas teadsid, et hirmul olevat/ärevat koera võib lohutada?

Jep, see on tõsi! Kui koer kardab või miski tekitab temas ärevust, ei pea teda ignoreerima. Hirm ja ärevus on halvad tunded mida tunda. Lohutus ja tugi võib aidata koeral nende tunnetega paremini hakkama saada või aidata situatsiooni möödudes tal emotsioonist kiiremini välja tulla.

Kujuta ette, et Sa ise kardad suuri haukuvaid koeri. Ajal, mil ühte näed, pakub kaasas olev sõber Sulle lohutust, tuge, on mõistev. Kas kardad järgmine kord seetõttu suurt haukuvat koera nähes rohkem?
Koer pole inimene, aga see protsess toimub koertel samamoodi nagu inimestel.

Halb uudis on see, et kui koer midagi ikka väga kardab, siis tihti ainuüksi lohutamine seda hirmu ära kaa ei võta. Kuid olles rasketel hetkedel oma koerale toeks, võib see tal aidata paremini hakkama saada ning tugevneda võib teie omavaheline side. Vahel võib sotsiaalsest toest samas ka piisata. Koer võib julgeda nt seetõttu rohkem hirmutavat asja uudistada ja jõuda arusaamani, et polegi põhjust karta. Oleneb. Igal juhul ei pea pelgama, et koerale tähelepanu andes ja tema vastu hea olles, ta midagi seetõttu rohkem kartma hakkab.

Lohutada võib häälega, rahulikult sügades, lihtsalt olemas olles, sättides keskkonnas midagi teistmoodi, muutes enda kehakeelt, toiduga… jälgi mis mõjub hästi ja aitab just Sinu koera. Lohutamine EI OLE koera meelitamine hirmutava asja suunas. Sotsiaalne survestamine pigem tõstab hirmu. Las koer protsessib võimalusel omas tempos ja vabadusega valida. Kui koer ise nt tirib hirmutava asja suunas ja on endast väljas, siis vii ta nii palju eemale, et ta saab hakata rahunema.

23/10/2024

Arusaadav miks koeri üha rohkem kaasatakse. Loomade suhtes üleüldse ollakse ühiskonnas üha avatumad, koeri nähakse kui pereliikmeid, neid ei taheta üksi koju jätta ja nendega soovitakse toredaid hetki jagada. Üha rohkem kohti ja üritusi on avatud koertele…
..kuid mõned koerad on õnnelikumad kodus. Päris paljud koerad ei naudi inimkeskseid tegevusi ja rahvarohkeid koosviibimisi.

Näen sageli koeri, kes on heast südamest kaasa võetud ning oma inimesega nad tahaksid küll koos aega kaa veeta. Kuid keskkonnast on nad stressis.

Koeraga tuleks leida tegevusi ja kohti, mida mõlemad naudite. Mis need täpselt on, oleneb koerast, aga kui koera pole just spetsiaalselt harjutatud stiimulite rohkemate keskkondadega, on enamus koerte jaoks sobivad pigem rahulikud kohad. Sellised, kus koeral on aega, ruumi, mahti ümbritsevat seedida, ei ole liiga palju virr- varri ümber, koera ei pea palju käskima/keelama ja kus näed, et ta on enamasti pingevaba kehahoiakuga. Keskkonna sobivusel on oluline hinnata just oma koera vahetut kehakeelt. Läbi vaatluse õpib konkreetset koera juba ka tundma ning saab vältida tema kaasa võtmist kuhugi, kus tema enamus aega olemist ei naudi.

Koerad on väga ilmeka kehakeelega. Nende kehakeelest saab palju välja lugeda selle kohta kuidas nad ennast tunnevad. Jälgi enda koera kuskil, kus oled kindel, et ta tunneb end hästi - milline on tema lihaste pingestatus, näomiimika (näojooned, silmad, pilk), kuidas ta enda keha kasutab, millist kehakeelt ta seal kasutab? Võrdluseks jälgi teda kuskil, kus Sa pole kindel kuidas ta end tunneb. Jälgi teda siiralt ilma eelarvamuste ja enda soovideta. Sagedased märgid ärevusest või ebamugavusest on näiteks: murelikud silmad, lihaste suurem/tihedam pingestatus, sahmis olek või vastupidi tardunud/vältiv olek, koer ei taha paigal püsida, koer kuulab tavapärasest vähem mida inimene ütleb, hoolib vähem toidust, on tundlikum igasugu stiimulitele (nt heli, puudutus), reageerib impulsiivsemalt kui muidu. Ka sagedasem pilgutamine, haigutamine (kui koeral pole tõenäoliselt und) ja keelega üle enda nina või suu käimine võivad anda märku stressist.

Muide, Sa pole teinud midagi valesti ja koeraga pole midagi valesti kui ta ei naudi üritusi või poes kaasas käimist. Taolised keskkonnad ei olegi enamus koertele kerged ja see pole iseenesest mõistetav, et nad sellistes keskkondades end hästi tunnevad või hakkama saavad. Selleks, et koer end erinevates keskkondes turvaliselt tunneks, tuleb teda järk järgult õigesti harjutada. Sellest on palju ja põhjalikult juttu online kutsikakooli sotsialiseerimise peatüki all (juhised sobivad ka täiskasvanud koeraga järgimiseks) ning selleks on vajalik teada koerte kehakeelt, millest on samuti kutsikakoolis palju juttu.

Koera ebamugavust või hirmu ei tohiks ajada sassi nö "sõnakuulmatu halva" käitumisega. Kui koer ei suuda paigal püsida või ei kuula üldse, siis ta ei taha rikkuda kellegi meeleolu või olla üleannetu, vaid püüab täita enda vajadusi. Tal võib puudu olla näiteks turvatundest. Samuti võib koera jaoks olla lihtsalt väga loomuvastane/arusaamatu nt ühe koha peal rihma otsas paigal olemine, siis kui ümbruses on palju inimesi, liikumist, lõhnu või muid asju ning talle ei ole õpetatud mida ta seal peaks tegema, kuidas sellise keskkonnaga toime tulla või seal puhata.

18/10/2024

Peale esinemist küsis üks proua minult, et kas nii võib olla, et koer sööb enda põhitoidu ära ja saab siis peale seda alati maiustuse. Teine taoline küsimus oli, et kas suurt kasvu koer tohib inimese peale hüpata või peaks seda keelama. Hakkasin kohe uurima, et kuidas koer täpsemalt käitub - kas peale sööki nt haugub ja nõuab maiustusi inimesele ebameeldival kombel? Kas koer hüppab peale ja inimesi häirib see? Kas koer hüppab, sest on frustreerunud millestki? Midagi sellist ei pidavat kummalgi juhul olema. Koer, kes maiustust tahab, pidavat sellest väga armsasti märku andma ja prouale meeldis, et neil koeraga selline rituaal on. Koer, kes hüppas ei teinud seda nii, et see inimesi häiriks ega nii, et kahtlustaksin koeral endal mingit laadi mure kirjeldatu pärast. Käitumise puhul võiks hinnata nii seda, kas see häirib inimest kui ka seda, kas sellest võib välja lugeda, et koer vajab abi.

Näide olukorrast, kus midagi võiks muuta, on kui koer hakkab ennast ja vaipa pidevalt lakkuma alati kui külalised tulevad. See käitumine suure tõenäosusega võib olla koeral stressist. Isegi kui see inimesele muret ei valmista, võiks midagi muuta, et koera muret vähendada. Näide sellest, et midagi võiks muuta, on ka see kui koer ootab söögilaua ääres tihti süüa ja see häirib inimesi. Neile ei meeldi, et koer suutäisi loeb. Ka siis tuleks midagi muuta.

Kui aga inimesele ega koerale pole probleemiks, et koer hüppab, saab peale põhitoitu maiustuse, magab voodis pea kasvõi padjal või saab laua tagant süüa ning vahel isegi mangub seda, siis nii ongi! Kui probleemi pole, siis pole. Iga pere, inimese ja koera eluolu ning suhe on omamoodi.

Peaasi, et rajate koos koeraga sellise elu nagu teile sobib ja meeldib 💞

08/10/2024

Tule kuulama! Laupäeval 12.10 kell 14.10- 15.10 Kultuurikatlas.
Koerte kehakeel ja inimeste kehakeel koerte suhtes.

🍑🐋 Veganmessil on veel palju põnevaid esinejaid. Kogu ajakava: https://veganmess.ee/

Britt Purdelo töötuba “KOERTE KEHAKEEL JA INIMESTE KEHAKEEL KOERTE SUHTES” 12. oktoobril kell 14.10 Puupakusaalis.

Kuna koerad on pikka aega inimestega vahetus kontaktis elanud, ammu enne kui neid praegusel kujul lemmikloomadena peeti, on oskus inimestest aru saada koertele väga vajalik liigina olnud ja on. Koerad suudavad keskeltläbi inimesi nö lugeda ja mõista, paremini kui ükski teine loomaliik. Koer on selles mõttes tõesti inimese parim sõber. Et neile inimestena samaga vastata, tuleks meil tunda nende liigile omast suhtlust.

Töötoa kestus koos küsimustega 1 tund.

Enamus inimesi teab koerte valjemat keelt nagu näiteks haukumine, urisemine, ulgumine, kuid vähem levinud on teave koerte vaiksest keelest ehk kehakeelest. Tihti aga on koer enne, kui ta hakkab valjuhäälsemalt läbi heli suhtlema, juba kasutanud palju kehakeelt. Just kehakeele kaudu toimub koertel tohutu suhtlus.

Koerte liigiomase kehakeele tundmine, annab inimesele aimu sellest kuidas koer end tunneb. Seda kuidas koer end tunneb on oluline mõista, nii selleks, et koerale hea kaaslane olla, kui ka selleks, et tunded nagu nt hirm ja stress, viivad enamjaolt selliste käitumiste kasutamiseni koerte poolt, mis on inimestele ebamugavad või suisa ohtlikud.

Kestus: 1h

https://veganmess.ee

28/09/2024

Öeldakse, et koer on inimese parim sõber ja see on tõesti tõsi ning iseloomustab koera kui liiki väga hästi. Koerad suudavad keskeltläbi paremini kui ükski teine loomaliik inimesi nö lugeda ja mõista. Nad oskavad väga hästi kasutada inimeste poolt neile antud sotsiaalseid vihjeid (nt pilk, osutamine, muu kehakeel). Neil on oskus ka ise, läbi enda kehakeele, inimestele vihjeid anda. Enamus teisi loomaliike, kelle kognitiivseid võimeid selles võtmes on uuritud, k.a. inimese lähim sugulane šimpans, ei ole selles nii head kui koer.

Kuna koerad on pikka aega inimestega vahetus kontaktis elanud, ammu enne kui neid praegusel kujul lemmikloomadena peeti, on oskus inimestest aru saada koertele väga vajalik liigina olnud ja on. Seetõttu on evolutsiooni käigus see oskus nendes aina edasi kandunud ja paremaks arenenud.

Et neile inimestena samaga vastata, olla nt oma koerale parim sõber, tuleb meil tunda nende liigile omast suhtlust.
Koerte ja inimeste suhtlusstiilides on sarnasusi, kuid on ka palju erinevusi. Ilma teadmisteta võib inimene pahaaimamatult koera väga valesti tõlgendada. Meelega või mitte - mitte mõistetud olemine on väga halb tunne.

Enamus inimesi teab küll koerte valjemat keelt nagu näiteks haukumine, urisemine, ulgumine, kuid vähem levinud on teave koerte vaiksest keelest ehk kehakeelest. Just kehakeele kaudu toimub koertel aga tohutu suhtlus.

Kui koerte keelest rohkem kuulda soovid, siis järgmine kord räägin sel teemal Veganmessil.

Veganmess 2024 teemaks on unistamine. Muu hulgas unistame koos ka paremast lemmikloomade pidamise kultuurist.

📌 Laupäev 12.10 kell 14.10- 15.10 Kultuurikatlas - koerte kehakeel ja inimeste kehakeel nende suhtes.

Rohkem infot veganmess.ee ja facebookis Veganmess lehel.

19/09/2024

Koerakeele Kooli kutsikakool on Thinkificu mugavas koolituskeskkonnnas nüüd ostetav! https://koerakeelekool.thinkific.com/courses/kutsikakool

Siin lehel on tükk aega olnud vaikne. Ometi olen ma Koerakeele Kooliga tegelikult väga väga palju tegelenud. 2023 sügisel hakkasin mõtlema, kas võiksin kaa pakkuda kutsikakooli. Selle pakkujaid on omajagu, samas nõudlust tundub, et kaa on ning inimesed on seda minultki korduvalt küsinud. Hakkasin esialgu lihtsalt paberile kirja panema, mida kutsikakool minu arust sisu mõttes ideaalis sisaldada võiks.

Teadsin kohe, et grupitrenne ma ei pakuks, sest nende keskkond on kutsikatele ja noortele koertele raske. Need ei sea kutsikaid, noori koeri ega nende inimesi edule lihtsalt üles. Ümbruses on teised koerad ja võõrad inimesed, keskkonnas uued lõhnad/helid/asjad. See tähendab, et inimesele keskenduda ja teda kuulata on koeral arusaadavalt raske. Kõik muu ümbruses on kutsika jaoks heal juhul uus ja põnev, halvemal juhul hirmutav ja ülestimuleeriv. Mõlemal juhul on koera õppimisvõime madal. Millegi uue õpetamist koerale, tuleks alustada rahulikus keskkonnas, kus koer suudab keskenduda, nt koera kodus. Ja siis liikuda segajate rohkemate keskkondadeni. Võime raskemates keskkondades keskenduda on eraldi oskus, mis vajab järk järgulist harjutamist.

Enda kirja pandule otsa vaadates, sain aru, et pea kõikide nende teemade edasi andmiseks, mida kutsikakool minu arust sisaldama peaks, ei ole vaja koer käekõrval üldse tegelikult ju kohtuda. Mitte ainult ei ole vaja, vaid kõike olekski palju efektiivsem õpetada ja inimestel omandada videoloengute formaadis.

Uuel koeraomanikul nimelt, tuleb palju kõigepealt õppida ise.

Kõige prioriteetsem, ja seda kohe koera kutsikaeast peale, on inimesel teada - kuidas juhtida koera kogemusi nii, et uus oleks tema silmis täiskasvanueas turvaline ja tore, kuidas võimalikult hästi tagada koera hea vaimne tervis (stress on paljude murekäitumiste kurjajuur), kuidas luua koeraga usalduslik teineteisega arvestav suhe, kuidas koeraga kahepoolselt suhelda ning miks koerad teatud erinevatel viisidel võivad käituda. Oluline on arvestada, et kui pöördutakse murega koeratreeneri poole, siis tavaliselt on asi selles, et koerale valmistab midagi igapäevase elu- olu juures raskusi. Lahendus ei ole tihti peale koera sõnakuulekamaks treenimine, vaid see, et inimene koera paremini mõistaks ning oskaks teda aidata. Koer kogeb ja loob seoseid igapäevaselt igal juhul, ükskõik kas inimene teadvustab seda või mitte. Soovitan koera kogemusi kohe teadlikult juhtima hakata, et temast sirguks parim versioon iseendast.

Kutsikakooli materjalid soovitan osta ja hakata neid vaatama enne kutsika koju toomist. Teadmisi sellest kuidas kodu ette valmistada, kuidas mööda saata esimesed päevad ja ööd, mis loom koer täpsemalt on, koerte kehakeelest, koerte vajadustest ja kutsikaeas oleva koera eripäradest, on kasulik selleks hetkeks juba teada kui uuele sõbrale järgi lähed. Neid rakendama tuleks inimesel koos koeraga elades hakata kohe, mitte alles siis kui kuskil kutsikakool hakkab. Kutsikaiga on lühike ja kordumatu ning sel ajal kogetu talletab koer endasse väga sügavalt. Just nagu inimesi mõjutab nende lapsepõlv väga.

Videoloengutes saan hästi ilmestada enda juttu, näidata video- ja pildinäiteid ning tuua välja huvitavaid teadusuuringuid. Koolituskeskkonnas saan jagada viiteid erinevatele kasulikele linkidele. Jutt on läbi mõeldud, midagi olulist ei unune ütlemata, inimene saab õppida mugavalt endale sobival ajal ja vaadata kõike korduvalt. Aega ei kulu trennidesse edasi- tagasi sõitmistele. Paljudel kutsikatel ja noortel koertel hakkab autoga sõites füüsiliselt halb. Nad võivad seda ka peljata kui neid ei ole autosõiduga sotsialiseeritud. Aja, mille inimene kulutaks autoga edasi- tagasi trennidesse sõites, võiks kulutada parem kutsika sotsialiseerimiseks (nt autoga🙂).

Palju peetakse grupitrenne vajalikuks seetõttu, et siis saab kutsikas seal teisi koeri näha ja sotsialiseeruda. Kahjuks pean ütlema, et teiste koertega sotsialiseerimiseks, ei ole pärast trenni kümme minutit piisav. Ja mis veel olulisem, see pole üldiselt ka sobiv. Kutsikad on pärast trenni vaimselt väsinud, nende stressitase kehas keskmisest kõrgem, koeri, lõhnu, kõike uut on kogenematu kutsika jaoks ühe korraga liiga palju, koerte läbimõeldud tutvustamiseks ei ole pärast treeningtunni lõppu piisavalt rahuliku aega, üldiselt pole rõhku pandud sellele, kas ühte grupitrenni sattunud koerad võiksid teineteisele sotsialiseerimiseks üldse sobida. Suurim murekoht on aga see, et ei pruugita tunda piisavalt koerte kehakeelt, ei eristata mängu mitte mängust ja ühepoolset suhtlust kahepoolsest. Igasugune kokkupuude teiste koertega ei ole sotsialiseerimine. Selleks, et koer sotsialiseeruks peab kokkupuude teiste koertega olema tema arvates tore ning ta peab tundma end turvaliselt. Muidu võib teiste koertega kokkupuutel toimuda koera sotsialiseerimise asemel temas hirmu suurendamine. Sotsialiseerimise läbi viimisest ja koerte lugemisest (kehakeelest) räägin kutsikakoolis pikalt ja laialt koos paljude videonäidetega. Seda infot tuleks inimesel enne praktikat teada. Nii saab ta koerte kohtumise tõenäoliselt edukalt üles seada ja oskab seda juhtida.

Oma alguse jutu juurde tagasi tulles... hakkasin eelmine sügis siis otsast pihta videoloengute tegemisega. Peale esimese teema läbi mõtlemist ja salvestamist, sain aru, et mul kindlasti läheb palju kauem kui arvasin. Ja läks veel palju kauem. Ma lihtsalt olen põhjalik inimene, see on mulle nii õnn kui õnnetus. Umbes aasta hiljem siin ma olen. Sügis 2024 on kõik kutsikakooli materjalid valmis, sisse loetud, üles pandud. Kokku tuli umbes 20h jagu videoloenguid. Ma ei oska midagi vähemaks võtta… õnneks olen lõppude lõpuks ka sealmaal, et ei oska midagi enam otseselt lisada ka 😀. See koosneb tegelikult ausalt minu arust elementaarsest infost, mida iga koeraga koos elav inimene koerte kohta teadma peaks 🤷‍♀️.