Jüri Loomakliinik

29/05/2024

Alates 16. septembrist peavad kõik koerad, kassid ja valgetuhkrud, kes sisenevad Eestisse ja teistesse EL liikmesriikidesse Venemaalt ja Valgevenest olema marutaudi vastu vaktsineeritud ning määratud ka antikehade tiiter. Muudatus puudutab ka Eestist Venemaale ja Valgevenesse reisinud kasse koeri ja valgetuhkruid, kui nad sealt naasevad tagasi.

Nõuded marutaudi antikehade tiitri määramiseks:

· Marutaudi antikehade tiitrit tuleb määrata looma vereproovist alates 30 päeva möödumisel vaktsineerimisest heakskiidetud laboris (laborite nimekiri on leitav siit). Nõuetele vastav tiiter on 0,5 ühikut/ml või kõrgem. Nõuetekohase antikehade tiitri määramise ning liikumise vahe peab olema vähemalt kolm kuud (s.o. alates vereproovi võtmise kuupäevast peab mööduma vähemalt kolm kuud enne kui lemmikloomaga saab EL-i siseneda) .

· Testi kehtivus: testi ei tule korrata pärast rahuldava tulemuse (0,5 ühikut/ml või kõrgem) saamist, tingimusel et loomale tehakse uus vaktsineerimine marutaudi vastu eelmise vaktsineerimise kehtivuse ajal.

· Seega, kui kutsikas või kassipoeg oli vaktsineeritud 12-nädalaselt ja marutaudi antikehade tiiter oli määratud 30 päeva möödumisel, siis minimaalne looma vanus Eestisse toomisel on ligikaudu 7 kuud (12 nädalat + 30 päeva + 3 kuud).

Eestisse taassisenemisel

Kui koera, kassi või valgetuhkruga reisitakse Eestist Venemaale või Valgevenesse ja sealt reisitakse Eestisse tagasi pärast 16.09.24.a, siis lemmikloomadel tuleb määrata marutaudi antikehade tiiter vereproovist enne EL-ist lahkumist. Testi tulemus (0.5 IU/ml või kõrgem) peab olema kantud EL lemmikloomapassi ning laborivastuse raport peab olema lisatud lemmikloomapassi juurde. Sellisel juhul kolmekuuline ooteaeg ei ole nõutud ja loomaga saab turvaliselt Eestisse tagasi naasta igal sobival ajal kuid mitte hiljem kui marutaudivastase vaktsineerimise kehtivuse lõpuni.

Kui aga marutaudi antikehade tiitrit pole määratud enne EL-ist lahkumist ja seda tehakse Venemaal või Valgevenes, siis sellisel juhul kehtivad üldnõuded ja nõuetekohase antikehade tiitri määramise ning EL-i tagasi liikumise vahe peab olema vähemalt 3 kuud. Juhul, kui nõuded pole täidetud peab loom viibima kolm kuud karantiinis lähteriigis.

Täpsemalt uute nõuete kohta saad lugeda:
https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/reisimine/lemmikloomaga-reisimine?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAAR0yqKc6s_4ZruZukaUvHGGTlEd_s_bTZKfxm7RMSnnI6jC8EoKu14xscxs_aem_AYTsRDULrPdWlenp0h7SV506mvH4hcu2Jdfe3Jei2n2mcKDhQaU3xaMyDkrQC7gkxRcKCPib-QNErwDNuY6aimCg -koera-voi-kassi

Lemmikloomaga reisi planeerides tutvu alati enne reisi sihtriigi nõuetega. Nõuded võivad erineda sõltuvalt lähte- ja sihtriigist, loomaliigist, looma vanusest ja reisi eesmärgist.

09/09/2023

03/06/2022

🌿Kevadised mured🌿

Puugihaigused🕷

Eelnevalt oleme postitanud puugikaitsevahenditest ja nende kasutamisega tekkinud probleemidest.

Küll aga pole me täpsemalt selgitanud, miks üldse peaks oma koeri ja kasse puukide eest kaitsma.
Loe edasi ja saa teada, miks need väikesed mutukad meie lemmikutele nii ohtlikud on. 👇

Eestis elutseb kahte liiki p***e - võsapuugid ja laanepuugid. Mõlemaid võib leida nii võsast, metsast kui ka heinamaadelt, aga isegi ka koduaiast ja parkidest.
Puugid on väga kärmed tegutsejad ja nad suudavad end kiiresti mööduva looma või inimese külge “haakida”, et siis ohvri nahal omale toitumiseks sobiv koht leida.

Kuna puugihammustus on valutu, ei pane loomad seda tavaliselt tähele, see ei ole nende jaoks ebamugav ja ei sügele - seetõttu on seda vahel väga raske märgata.

Tavapärasemad kinnituskohad on näiteks kõrvad, turi, kõht, kubeme piirkond ja kaenlaalused.

Eestis esineb peamiselt borrelioosi ja anaplasmoosi, aga ka babesioosi või erlihhioosi. Koer võib harva ka p***entsefaliiti nakatuda, kuid tavaliselt on nad sellisel juhul vaid haiguse kandjad ning sümptomeid ei esine. Kassid nakatuvad harva.

Haigustekitajad levivad hammustuse kaudu lemmiku organismi - borreliabakter levib aeglaselt - mida kauem on puuk looma külge kinnitunud, seda suurem on nakatumise oht. Anaplasmoosi põhjustav bakter kandub organismi umbes 24–48 tunni jooksul pärast kinnitumist.

Borrelioos - haigustunnusteks on enamasti palavikuhood, isutus, loidus ning valulikud ja turses liigesed, millega kaasneb ka vahelduv longe. Tunnused võivad ilmneda alles mitu kuud pärast nakatumist.

Anaplasmoos - haigustunnusteks isutus, kerge või mõõdukas palavik, väsimus ja soovimatus liikuda, liigeste jäikus või valulikkusest tingitud longe, lihasvalu.

Babesioos - haigustunnusteks on palavik, nõrkus, isutus, oksendamine ja kaalukadu, vereproov näitab aneemiat.

Erlihhioos - loidus, isutus ja kaalukadu, palavik, põrna ja lümfisõlmede suurenemine, verevalumite teke, silmapõletik, võib esineda ka lonkamist ja valulikkust liigestes.

Nagu näha, on kõikidel puukidega levivatel haigustel üsna sarnased sümptomid ja neid sümptomeid võib esineda ka muude haiguste puhul.

Sellepärast on väga oluline pöörduda aegsasti oma lemmikuga loomaarsti juurde - varajane diagnoosimine ja õigeaegselt alustatud ravi võib ära hoida seisundi halvenemise ja päästa su lemmiku ka surmast.

Pärast jalutuskäiku metsas, pargis või ka oma koduaias, vaata ja katsu loom alati üle ja vajadusel eemalda külgehaakunud puugid. Kasuta selleks kindlasti kummikindaid või spetsiaalseid puugipintsette.

Loe kindlasti puugitõrjevahendite ravimiinfot, et kasutaksid puugitõrjevahendeid õigesti, õigete intervallidega ja pane kindlasti tähele, kas vahend hoiab puugid üldse loomast eemale või kui puuk siiski koera peale tuleb, on tal seal väga ebamugav ja ta ei saa koera nahale kinnituda.

25/03/2022

Ilmad on juba soojad ja puugidki ei maga enam. Kaitse oma lemmikut puugihaiguste eest!
LOE LISA: https://veterinaar.ee/puukidestkoertel/

24/12/2021

18/05/2021

🐶 Maikuu pikemad postitused pühendame loomadele! 🐱

📌 On kevad ja puugid on liikvel, seega kuidas oma lemmikloomi kaitsta❓

Eestis esineb peamiselt kahte liiki p***e – võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Nende aktiivseim tegutsemisperiood on aprillist oktoobrini.

Puugid on eriti ohtlikud koertele, sest nad võivad levitada mitmeid haigusi, millest Euroopas levinumateks on puukborrelioos, babesioos, erlihhioos ja anaplasmoos. Kassid haigestuvad puugihaigustesse harva, neid võivad ohustada puukide poolt siirutatavad haigused - borrelioos, hemobartonelloos ja tulareemia.

Nende haiguste kliinilised sümptomid on enamasti mittespetsiifilised, mistõttu on neid keeruline diagnoosida ning nad võivad lemmikloomadele tõsiseid tervisemuresid põhjustada. Üks ja sama puuk võib samaaegselt levitada mitut erinevat haigust.

📌 Kuidas lemmikloomi puukide eest kaitsta? Milline puugitõrjevahend valida❓

🔹 Regulaarne kontroll - puugirohkel ajal tuleb lemmiklooma karvkate pärast igat jalutuskäiku üle kontrollida ja leitud puugid kiiresti eemaldada.
🔹 Kasutada puugitõrjevahendit – see on efektiivseim viis lemmiklooma kaitsmiseks puukide levitatavate ohtlike haiguste eest. Puukide ennetamiseks koertel, kassidel ja tuhkrutel on võimalik kasutada mitmeid ravimeid. Ravimid erinevad toimeaine, manustamisviisi ja toime kestuse poolest. Saadaval on nii käsimüügiravimeid kui retseptiravimeid, neid saab loomale välja kirjutada loomaarst. Ravimid, mis toimivad puukide vastu, sobivad sageli ka mitmete teiste välis- ja siseparasiitide tõrjeks. Eestis on kättesaadavad erinevad täpilahused, ravimkaelarihmad ja tabletid.

❗️Soovitusi loomaomanikule❗️

🔹 Enne puugivastase ravimi manustamist oma lemmikloomale tutvu põhjalikult ravimi pakendis oleva infolehega ning veendu, et ravim on sinu lemmikloomale näidustatud ja ohutu ning kui milleski kahtled, pea nõu loomaarsti või apteekriga, kes aitavad sobivaima ravimi välja valida.
🔹 Veterinaarravimite kohta leiab infot kergesti ravimiregistrist (https://www.ravimiregister.ee/).
🔹 Loomadele mõeldud ravimid on liigispetsiifilised ning neid ei tohi kasutada inimestel! Ravimid, mis on näidustatud koertele, võivad kassidele, küülikutele ja tuhkrutele toksilised olla. Kassidele äärmiselt ohtlik toimeaine on permetriin.
🔹 Jälgi hoolikalt, et loomale manustatava ravimi annus oleks õige, looma kehamassi arvestav. Manustades soovitatavast annusest väiksema annuse, ei ole see mitte kokkuhoid, vaid ravimi toime kestab lubatust lühemat aega. Samas võib suurem kogus olla loomale mürgine.
🔹 Puugitõrje preparaadid võivad inimestele ohtlikud olla! Nt. täpilahuse manustamise järgselt ei tohi manustamiskohta katsuda enne, kui see on korralikult ära kuivanud. Jälgige, et ka lapsed pärast ravimi manustamist looma ei silitaks. Loomad, kellele on paigaldatud ravimkaelarihm, ei tohi magada inimesega samas voodis.
🔹 Puugitõrjet tuleb teha kõigile pere lemmikloomadele samaaegselt.
🔹 Mõned toimeained võivad olla ohtlikud ka kaladele ja teistele veeorganismidele, seetõttu ei tohi ravitud koeri lubada veekogudesse enne, kui ravimi manustamisest on möödunud vähemalt 48 tundi.
🔹 Juhul kui lemmikloomal on tekkinud ravi kasutamise järel kõrvaltoime, siis tuleb kindlasti teavitada sellest loomaarsti ning järgmine kord saab valida teise toimeaine või ravimvormiga ravimi. Kõrvaltoimest saab Ravimiametile teatada ka loomaomanik ise. Seda on mugav teha Ravimiameti kodulehe veebivormi kasutades.

Loe pikemalt siit: https://www.ravimiamet.ee/puugid-liikvel-kuidas-oma-lemmikloomi-kaitsta

03/05/2021

Pedigree Hammaste Tervise Kuu!
Tule oma lemmikuga hammaste kontrolli!

02/03/2021

Soojad ilmad äratavad talveunest puugid ja muud mutukad. Enneta pahalasi ja hoolitse oma lemmiku tervise eest juba täna!
LOE LISA: https://veterinaar.ee/puukidestkoertel/

19/08/2020

21/07/2020

Kummutame veidi alatuid kuulujutte...
Jüri Lemmikloomakliinik ei sulge uksi! Alates 01.08.2020 teenindab kliente Dr. Helena Trus. Kliinik avatud E - R 9.00 - 18.00, L - P SULETUD

15/06/2020

NB! Alates 16.06.2020 - 01.08.2020 on kliinik avatud
E - R 10.00-18.00
L - P SULETUD

11/04/2020

Praeguses eriolukorras püüame inimestevahelisi kontakte hoida minimaalsena ja sellest tulenevalt on muutunud tavapärane vaktsineerimisskeem.
Loe täpsemalt siit: https://veterinaar.ee/uudised-2/

07/04/2020

Suurel Reedel oleme suletud!

24/03/2020

Alates 25.03 lubatakse kliinikusse korraga üks inimene, vahemaa kahe inimese vahel peab jääma vähemalt 2 meetrit! Palume sama reeglit järgida ka koridoris.

23/03/2020

Head loomaomanikud!

Seoses eriolukorraga riigis, muutub mõneks ajaks meie kliiniku töökorraldus.

Hetkel me kahjuks ei registreeri plaanilisi visiite kliinikusse. Küll aga jääb avatuks meie erakorralise meditsiini- ja intensiivraviosakond ning suurendame selle osakonna töövõimekust.

Probleemide korral on võimalik suhelda loomaarstiga telefoniteel ning arutada läbi parim plaan nii meie, Teie kui ka Teie looma jaoks.

Juhul kui kliinikusse pöördumine on siiski vajalik, palume jälgida FECAVA poolt välja antud juhiseid.

Jääge terveks!

21/03/2020

Kallid kliendid! Me palume tõsiselt suhtuda tekkinud eriolukorda. Vastuvõtule tuleb ÜKS inimene koos loomaga, ärge võtke praegu kogu peret kaasa! Kui näete, et registratuuris on palju inimesi, oodake koridoris kuni osa väljub. Lastel ei tohi lubada käia kõiki asju katsumas. Registratuuris on kätedesovahend olemas, kasutage enne visiidile minekut. Me saame teid aidata ainult siis, kui oleme ise terved!

13/03/2020

Seoses praegu kiirelt leviva viirushaiguse tõttu tekkinud olukorraga, palume kõigil loomaomanikel käituda vastutustundlikult ning järgida järgnevaid soovitusi:

1) Kui looma seisund ei ole kriitiline, siis palume visiidiaeg lükata edasi 2 nädalat. Selleks võtke kindlasti oma loomaarstiga ühendust.
2) Kui peate siiski loomaarsti visiidile minema, palume loomaga kaasa minna ainult ühel tervel ning viimasel ajal mitte reisinud või riskipiirkonnast tulnud inimesega kokku puutunud inimesel.
3) Aega broneerimata kliente vastu ei võeta.
4) Palume mõistvalt suhtuda, kui muudame enda lahtiolekuaegu või rakendame muid abinõusi viirushaiguste leviku tõkestamiseks.
5) Peske ning võimalusel desinfitseerige oma käsi võimalikult tihti.
6) Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ja Maailma Väikeloomaarstide Assotsiatsiooni (WSAVA) hetkel olemasolevatel andmetel ei nakatu loomad COVID-19 viirusesse ega ole ka antud viiruse kandjad või levitajad.

Meie omalt poolt rakendame meetmeid, et olla oma klientidele võimalikult ohutud ning anda vajalikku arstiabi.
Desinfitseerime ooteala ja pindu, millega kliendid kokku puutuvad.

13/02/2020

Omapäi kõndiv koer või kass on seaduse mõistes kaotatud asi ehk see loom oleks justkui tänavalt
leitud rahakott. Ühtegi leitud asja ei tohi lihtsalt endale võtta vaid tuleb püüda omanikku leida.
Kohusetundlikud loomaomanikud märgistavad oma lemmiku mikrokiibiga. Lisaks võib kaelarihmal olla
omaniku telefoninumber....
LOE EDASI: https://veterinaar.ee/kodutu-loom/

28/12/2019

Kallis koeraomanik, kes sa ostsid 28.12 kell 15.40 Bromhexin tablette, palun võta meiega ühendust! Meie vea tõttu said liiga suure arve, vabandame!