Esimest korda kordel.
Enne kordetamist olen selgeks õpetanud mõned märguanded.
Nende seas näiteks: edasi liikumine, samm, traav ja peatus. Selle käigus on hobune õppinud juba ka minuga koos olema, ennast lõdvestama ja nööri survele järele andma.
Videos on poni Tito esimest korda kordel.
Kordetamine on lihtsalt suhtlus distantsil. Hetkel hoian lühemat vahemaad, et mu märguanded oleksid võimalikult täpselt arusaadavad ja lihtsad hobuse jaoks.
Aja möödudes saan saata hobust kaugemale, kaotamata kontakti temaga.
Kasutan oma treeningutes võrdlemisi palju vabatööd, kus minu ja hobuse vahel pole ühtegi nööri, millega saan hobust juhtida.
Tito puhul aitas vabatöö tal ennast väljendama hakata minu juuresolekul. Seeläbi muutus ta enesekindlamaks, hakkas trennides kaasa mõtlema ja mulle rohkem tähelepanu pöörama.
Kui sa soovid vabatööst rohkem teada. Kuidas see treeningutele kaasa aitab ning mismoodi seda võiks teha, siis peagi on tulemas üks vahva webinari Kenneth Vansweeveltiga, kus ta räägib vabatööst ja annab ka konkreetsed harjutused, mida saab kodus ise järgi proovida.
Vaata täpsemalt:
https://www.facebook.com/share/1PkwX72xu7/
Ja tule kuulama :)
Mis on täitsa esimene asi, mida uuele hobusele õpetama hakkan?
"Päitsed"
See on esimene "sõna" meievahelises suhtluses.
Videos olen eesti hobusega Tito, kes tuli minu juurde treeningusse.
Esimese asjana õpetan talle surve peale kukalt lõdvestama ja pead alla viima. Hoian oma käe lihased hästi lõdvad, et saaksin kohe surve vabastada, kui hobune mõtleb juba pea madalamale viimise peale. Mõnikord hobune lõdvestab juba kuklast, kuid pea oluliselt alla poole ei lähe. See ka sobib. Mõnikord viib hobune pea väga madalale, kuid kuklast on pinges, see ei sobi.
Esimeses kahes klipis on see harjutus Titole uus, ta küll on ära tabanud pea alla viimise, kuid on selles veel ebakindel. Kolmas klipp on mõned trennid hiljem, kui saan küsida pead täpselt nii palju alla, nagu soovin.
Sedasi jõuame tavaliselt hobusega koos sellisesse meditatiivsesse olekusse, kõik on rahulik ja pingevaba. Sellise olekuga jätkame treenimist ja võtame kuklalõdvestuse kaasa ka kordetades või ratsutades.
Igat järgmist uut asja tutvustades küsin samal ajal ka pead alla ja see aitab uutes olukordades hobusel rahulikumaks jääda.
Nii saab trennidest omamoodi meditatsioon.
Lähed, hobuseid söötma ja meenub, et varss käib ka talli, aga päitseid muidugi polnud meeles kaasa võtta ja tagasi minema ka ometi ei hakka, siis tuleb varss kaasa käepäraste vahenditega- ikea kotiga 😅 Kõige vapram pisike ❤️
Viimasel ajal olen Alaskaga trennides keskendunud keerulisematele harjutustele ja koondamisele. Vahelduse mõttes võtsime vabatöö ette.
Algul püsis ta juures, kui sai juhtida, minu ettepanekute suhtes otsustas ta pigem omi asju ajama minna.
Seeläbi treenis hobune mind super hästi.
Minu eesmärk ju oli, et hobune minuga püsiks. Seega hakkaksin vältima tegevusi ja emotsioone, mille peale hobune ära võiks minna.
Reaalselt selline lähenemine ei vii mind minu eesmärgile lähemale.
Mängisime rollid ümber.
Trenni lõpus püsis Alaska minuga, mina sain otsustada suuna ja öelda sõna sekka tempo osas ning hobune järgnes.
Küll me diskuteerime Alaskaga veel nendel teemadel, aga väljakutsed teevadki elu põnevaks
Värgin kapju, Lõuna- Eestis põhiliselt, aga tulen ka kaugemale ja teen hea meelega ka miniponisid ja noori/ varssu
Igasugu huvitavaid mõtteid tuleb pähe, kui hobustele heina käin viimas, näiteks varsale heinakott selga panna…
Vibuhobu Risella😅 . #estoniannativehorse #mountedarchery
