21/04/2023
Olen kuulnud nii mõnegi koeraomaniku seisukohta, et ei ole olemas sellist asja nagu liiga palju trenni koertele ja et koera ära väsitada, tuleb intensiivseid kõrge energiatasemega igapäevaseid treeninguid teha. Ja sedagi, et enne kodust äraminekut tuleb koera ratta kõrval jooksutada või visata talle suurte kordustega lendavat taldrikut, palli, pulka või mis iganes kätte juhtub.
Peatuksin sellel täna veidi pikemalt.
Kas teadsid, et tegevused, mis koeri füüsiliselt kõige kiiremini käivitavad, tekitavad ka kõige kõrgema erutuse taseme. Pallide toomine, frisbee, ohjeldamatu võidujooks teiste koertega koerapargis, aiavoolikust veejoaga pikalt pritsimine, ratta kõrval pausideta jooksutamine, köietirimine jne. Kõik need koera ärevaks tegevad füüsilised harjutused tekitavad intensiivseid erutusseisundeid. Aga kui sa paned oma koera korduvalt kõrgesse erutusseisundisse, siis kas sa tead, kuidas teda sellest seisundist vabastada, teda maha rahustada?
Mul on olnud õpilasi, kes on selliste harjutustega oma kutsikad igapäevaselt ära harjutanud ja sellesse lõksu sattunud. Reeglina on neile öeldud, et kuna sul on kõrge energiatasemega koer, nagu näiteks saksa lambakoer, malinois, borderkolli, retriiver jne, siis pead temaga iga päev pikki kilomeetreid maha jooksma. Väga levinud arvamus on, et kõige õigem viis koera väsitada on lasta tal vähemalt pool tundi „jookse ja too“ mängu mängida või viia koer mänguväljakule, kus tal lastakse piiramatult teiste koertega võidu joosta või mis veel hullem- teisi koeri taga ajada. Mis tulemuse me saame?
Tulemus on, et koer hakkab sellist ärevusseisundit aina rohkem ihkama, sest see on ju puhas adrenaliin. Aga pikaaegses ärevusseisundis viibimine on organismile väga kurnav. Sagedase ärevusega kaasneb stressihormoonide tõus (adrenaliin ja kortisool) ja see tähendab, et koer on pidevas stressiseisundis. Kõrvalepõikena lisan, et adrenaliinil on immuunsüsteemi nõrgendav mõju, tõstab koera psüühilist ärevust ning tekitab lihastesse pingeid.
Kuid samal ajal ei toimu impulsi kontrolli koolitust. Seega, oleme saanud koera, kes tunneb adrenaliinist mõnu ja igapäevaselt otsib seda, ilma et teda oleks õpetatud kuulama ja end reguleerima, kui ta on üle erutunud. Selliselt treenitud koer hakkab nüüd näitama muid probleeme. Tihti on nad rahutud ja frustreeritud, kui nad ei saa adrenaliini tõstvale tegevusele pääseda. Nad annavad häälekalt oma soovidest teada (pidev haukumine) ja suuda rahuneda. Ja siis kuulen ma omanikku ütlemas: „Ma ei saa oma koeraga kusagil liikuda, sest ta ei oska avalikus kohas käituda“.
Kuidas on selline olukord tekkinud?
See on saanud tekkida sel põhjusel, et kui teie koer saab iga kord kodust lahkudes nautida kõrget erutust tekitavat tegevust, hakkab ta iga kord seda ootama ja lõpuks ka nõudma. Tekib nõiaring. Kuid mingist hetkest pole see omanikule enam lõbus ning siis hakatakse abi otsima.
Kuidas tekkinud probleemi lahendada?
Vastus on: tasakaal. Koer vajab tasakaalu kõrge erutuse ja vähese erutusega tegevuste vahel. Mida rohkem on teie koeral ärevust põhjustavaid tegevusi, seda rohkem peate neid tasakaalustama impulsi kontrolli treeninguga. Ei ole õiglane ajada koeri hulluks, õpetamata neile, kuidas erinevates olukordades ennast talitseda.
Toon välja erineva erutuvuse tasemega tegevused:
1. Madal erutuvus, mitte füüsiliselt koormav ( nuuskimisega jalutuskäigud)
2. Madal erutuvus, füüsiliselt nõudlik (matkamine)
3. Kõrge erutuvus, mitte füüsiliselt nõudlik (põnev ootamine, kuni teine koer töötab)
4. Kõrge erutusega, füüsiliselt nõudlik ( asjade edasi-tagasi loopimine, koera nende järel jooksutamine)
Oluline on olla teadlik, millist tüüpi harjutusi oma koerale pakutakse ja tuleb saavutada õige tasakaal, mis koerale sobib.
Kui te ei ole rahul oma koera erutuse taseme või impulsside kontrolliga igapäevaelus, siis vaadake, kas seda võimendavad äkki teie pakutavad igapäevased harjutused- treeningud.