Kuidas minu noorel metsikul läheb? Ta saab mõnusalt nautida sügamist. Alustasime esimesel päeval otsaesisest nüüd oleme jõudnud seljani. Pool hobust ära sügatud ja projekt hobuse usaldus võita kestab. Kiiret pole. Täheke on talle heaks kaaslaseks ja eeskujuks, sest ta on minu hobustest kõige suurem inimeste sõber.
Läbi vihma ja tuule jõudis meieni üks eesti tõugu hobupoiss. Teda on kindlasti väga põnev tundma õppida, sest ta on saanud kolm aastat metsiku hobuse elu nautida ja mul on võimalus talle inimesega suhtlemist päris algusest peale õpetada. Unistasin mõttes, et lähen valin endale kunagi Saaremaalt mõne täitsa metsiku eestlase ja see unistus sai ootamatult kiiresti teoks - hobune tuli mulle ise õuele, otse treilerist koplisse. Aitäh Meeri Lonn oma kasvandikku mulle usaldamast!
Viimane Kennethi seminar oli nii põnev, aga ma ei olegi jaganud täpsemalt, mis me seekord tegime. Katsetasime näiteks rohkem koondamises energia loomisega, mida alles hiljuti hakkasin Kennethi juhendamisel tegema. Jagan ühte pisikest lõiku tööst ringil. Senimaani harjutasime koondamist ja sealt energia loomist sirgel, kuid siin esimesi kordi sama töö ringil. Omajagu keeruline on koondada hobust ringil kenasti paindes nii, et tagaots ühele või teisele poole ei kaoks. Aitab, kui traaversi ja õlad sees märguanded on hästi istaku peale selged ning vajadusel saab siis vastassuunda küsida ja keskkoha leida. Video alguses teen meelega traaversit, kuid video lõpuosas läks ta omal algatusel tagaosaga välja. Õnneks traaversi märguanne parandas seda ning sealt sain ka küsida energiat, mida siit harjutusest tahtsimegi.
First tries creating more energy from collected walk in a circle.
Täna algas kauaoodatud Kenneth Vansweevelti seminar! Kenneth ise jõudis Eestisse juba eile ning päraslõunal oli võimalik osalejatel võtta lisaks eratreeninguid. Väike klipp meie ratsatrennist, kus ma olen parajasti üllatunud, et sel korral on Confetti palju rahulikum, kui varasematel kordadel. Jälle üks märk, et vaikselt-vaikselt hakkab järjepidev treening vilja kandma.
Täpselt aasta tagasi alustasime Confettiga uuesti ratsutamistreeninguid. Seega hea aeg on teha väike kokkuvõte. Olulisim on, et nii mina kui ka Confetti tunneme ennast treeningutel mugavamalt - üldjuhul pehmelt ja lõdvestunult. Tema kehalised probleemid on palju väiksemaks läinud, näiteks varasemalt oli traavis liikumine tema jaoks väga keeruline - samm lühike ja kange. Seetõttu ei olnud mul ka teab mis mugav traavi teha. Nüüd on olukord juba palju-palju parem ja tunnen, et hobune naudib ka ise liikumist palju rohkem! Öeldakse, et koolisõit on hobuse jaoks, mitte hobune koolisõidu jaoks. Ja ma tõepoolest tunnen, et see kehtib - aitan tal treeningutega end oma kehas paremini tunda.
Kunagi tundus mulle küljendamine eraldiseisev edasijõudnud harjutus, kuid nüüd näen seda kui traaversit diagonaalil. Kui baas on paigas, siis tulevad järgnevad koolisõiduharjutused loomulikult ja selgub, et need ei olegi enam nii kontimurdvad. Muidugi on meil veel palju arenguruumi, aga ma olen rahul, et regulaarne töö ja Kennethi juhendamisel õppimine hakkab vaikselt andma tulemust, kus tõesti tunnen, et ratsutamine on mõnus ja hobus tasakaal on parem kõikides allüürides.
Kenneth tuleb Eestise 7-8. septembril ja veel on võimalus tulla vabakuulajaks vaatama nii minu kui 8 teise osaleja treeninguid ning osa saama teooriatundidest. Vaata lisa ja registreeru: https://www.facebook.com/events/1405040746934433?ref=newsfeed
Tähekesel oli täna põnev päev - mõõdeti ja vaadati iga nurga pealt. Ettevalmistust küll teha ei jõudnud, sest etteteatamisaeg oli lühike, aga oma elu esimesed hüpped sai ta samuti ära tehtud. Kokkuvõtlikult - kergejalgne hobune ja ilus värv. :D
Tere tulemast Eestisse Queen DR! Portugali reis võttis aega umbes-täpselt nädal, peatustega Prantsusmaal, Hollandis ja Poolas. Hobune tuli autost maha ja vaatas rahulikult ning tasakaalukalt ringi. Nii erinev minu teistest hobustest, kes võõras kohas ikka puhevile lähevad. Nüüd mitu päeva teda jälgides näen, et selline ta ongi ja asi ei olnud ainult reisiväsimuses.
Confetti trennipäevik vol 1. Temaga keskendun ratsutamisele ja tänu Kenneth Vansweevelti juhendamisele saan süstemaatiliselt hobusega tasakaalus ratsutamise erinevaid treeningetappe läbi teha. Maatööga on ratsutamisel väga palju ühist, sest kõik samad reeglid kehtivad nii maa peal kui hobuse seljas. Seega on pikkadest hobuse kõrval veedetud tundidest palju kasu ka nüüd hobuse seljas sarnaseid etappe läbides. Ometi on kõik täitsa uus, kuna istak mõjutab hobust palju ja seda saab ainult seljast tunnetada.
Alustama peab muidugi sellest, et hobune mind koostööaltilt selga laseks. Seda siin videos näha ongi - hobune teab märguandeid ja liigutab ennast minu jaoks sobivale kaugusele aiast. Veedame pärast selga minekut veel omajagu aega seistes, kuna see on Confettile varasemalt väljakutse olnud. Minema hakkamiseks ei taha ma kasutada survet säärega, nagu tavaliselt õpetatakse, vaid annan talle eest ratset järgi ja viin oma keharaskust väheke ettepoole. Hobune on nii tundlik loom, et sellest täiesti piisab tema juhtimiseks. Muide, videosid on tõepoolest kasulik teha, sest näen ka ise, mida võiks parandada - järgmine kord tean talle veel pehmemalt selga maanduda. :)
Täna panin telefoni filmima, kuna Confetti tahtis spontaanselt trennist osa võtta ja see oli nii tore üllatus. Temaga olen pikalt tegelenud motivatsiooni tõstmisega ja paistab, et edukalt. :) Lõikasin video lühemaks, aga ta veetis selliselt meiega trennis suurema osa ajast. Vahepeal käis oma asju vaatamas või mõtlemas ja tuli siis jälle kampa.
