Kruusamäe talu hobused - harmooniline hobukäsitlus ja treening

20/11/2023

Me ikka jalutame Confettiga. Olen avastanud täitsa uue perspektiivi oma kodukülale. Kruusatee pealt paistab kõik ühetaoline põllumaa, aga mööda põlluservi käies on täitsa mitmeid metsatukki, mille äärtmööda liikuda ja olen leidnud isegi väikeseid metsa(väljaveo)teid, mida mööda saab kõndida. Iga kord avastan uut rada ja viimane kord oli meil võimalus kraavi ületada, millest Confetti hüppas üle vähimagi kahtluseta. Leidsime ka suure hõbedase mati ja Confetti ei pidanud sedagi millekski. Pildistamise ajal seisis ta nagu vana kala ja ootas kannatlikult kuni ma ennast ja hobust koos leitud prügiga suutsin pildile püüda. See viimane tundus omamoodi hämmastav, sest vanasti oli võõras kohas tema jaoks kõige suurem väljakutse paigal seismine. Olen temaga igati rahul ja ilmselt on temalgi huvitav. Kui varem arvasin, et maastikul käimine on igav, sest saab vaid mööda ühte ja sama kruusateed jalutada, siis jälutuskäike lõpuks ette võttes on see osutunud ootamatult seikluslikuks. Ootan juba põnevusega, kuhu järgmisel korral välja jõuame.

16/11/2023

Sügis on mõnus aeg aiaehituseks. Tegelikult ehitan sama aeda teist korda, aga seekord ilusamalt. Panen nurkadesse puitpostid ja teen korralikud sirged vahele metallpostidest. Kui esimese hooga kopleid ehitasin, siis ei olnud välimus minu jaoks esmatähtis - enamvähem sirge ja käis kah. Aja jooksul on metsloomad aedu maha jooksund ja metallist postid kõveraks läinud, seega mõistan puitpostide vajalikkust. Nüüd juba üle kolme aasta hobuseid kodus pidanuna hakkan aina enam hindama ka ilusat ümbrust ja seega panustangi iga päev tund-paar ümberehitusse. Sinna läheb veel muidugi aega, kui platsi äärde lilled kasvama saan, eriti veel minu ehitustempoga. Aga järjekindlus viib sihile ja tore on õues toimetada ja oma töö tulemust näha.

Vaade mäelt koos väikese abilisega.

11/11/2023

Täna panin telefoni filmima, kuna Confetti tahtis spontaanselt trennist osa võtta ja see oli nii tore üllatus. Temaga olen pikalt tegelenud motivatsiooni tõstmisega ja paistab, et edukalt. :) Lõikasin video lühemaks, aga ta veetis selliselt meiega trennis suurema osa ajast. Vahepeal käis oma asju vaatamas või mõtlemas ja tuli siis jälle kampa.

06/11/2023

Ravelliga teen ma üldse väga harva midagi, kuna tal on headshaking sündroom (sellest kirjutan mõni teine kord pikemalt!). Aga vahetevahel võtan ta siiski koplist välja ning eelistan temaga teha omajagu vabatööd. See tähendab, et mul ei ole nööri, millega hobust enda juures hoida ning tal on võimalus alati võimalus minu juurest ära minna. See õpetab mind palju ja näitab kätte meie kitsaskohad. Seetõttu teen kõigi oma hobustega aeg-ajalt vabatööd. Lisaks on see muidugi ka hobuse jaoks vaheldus ja mulle tundub, et neile see meeldib.

Ravelli haiguse tõttu on meie trennid lühikesed, 10-15 minutit. Lühikesed ja harvad trennid hoiavad tema motivatsiooni üleval ja ta õpib väga kiirelt, mis on omakorda tore. Oktoobri alguse poole õnnestus kaamera üles seada ja siin on üks väljavõte meie ühisest ajast koos selgitustega, mida me parajasti teeme. :)

PS. Kui hobusõbralik treening pakub Sulle huvi, siis uuri minult lähemalt. Saan võtta enda hobustega õppima lisaks üks-kaks inimest.

14/10/2023

Sügis tõi meile ühe uue pereliikme. Vaatame, milliseks väike Täheke kasvab ja eks näeb, mis temast saab. Tarapital on igatahes nüüd oma eesti tõugu sõber ja ta ei pea end sporthobuste kõrval üksikuna tundma. Aitäh Merilile kasvatamast nii rahumeelset ja hästi käituvat noort hobust. Väikese vihjena olgu öeldud, et Harakasoo tall - Merili Kuuse juures on veel toredaid noori, kes uut kodu otsivad.

12/10/2023

Sügisene Kenneth Vansweevelti treeningseminar on juba kuu aja tagune mälestus, aga seda toredam on tagasi vaadata piltidele ja mõelda, mida õppisin. Sel korral oli minu fookuses Confettiga ratsutamine. Ratsutamine algab aga heast üksteisemõistmisest ja usaldusest maa peal. Ka seda oli vaja alguses harjutada või õigemini võõras kohas meelde tuletada.

Keskendusime esimeses trennis sellele, et Confetti lubaks mind rahulikult selga ja ei tormaks ärevuses minema. Trenni algus ei olnud olukord väga paljutõotav, kuna hobune oli uues kohas väga ärev. Kuid hämmastaval kombel oli Confetti lõpuks seistes nii rahulik, nagu ta ei ole kunagi uues kohas olnud. Paigal püsimine on tema jaoks alati olnud ärevas olukorras väga keeruline ülesanne. Kokkuvõte - mõnikord tuleb aega võtta "igavateks" asjadeks, sest need on lõpuks just need puuduolevad pusletükid, mis kogu omavahelise suhtluse palju paremaks teevad.

Ratsutamises läks põhitähelepanu sellele, et saaksin ta kogu kehaga liikumise suunda, nii nagu parajasti vaja, olgu selleks siis sirge või ring või kerge õlad sees liikumine. Harjutasime seda, et ta astuks aktiivselt tagajalgadega edasi ka siis, kui tema sammu aeglustasin. Sellest viimasest lõplikult aru saamiseks pean veel omajagu harjutama - kuidas aeglustada hobust selliselt, et hobuse samm säiliks pikana.

Traavi oleme Confettiga küll vähe teinud, kuid seda rõõmsam olin ma tema üllatavalt hea liikumise üle - parajalt elav ja kerge minek, mis võimaldas kerget kontakti ja juhtimist. Paistab, et midagi oleme ikkagi vahepeal õigesti teinud. Enne seminari jõudsin ju ratsutada vaid napid kaks nädalat - varem tegime pikalt ainult maatööd. Nüüd aga jätkan Kennethiga veebitrenne, et ikka ratsutamisega järje peal püsida. Kevadel kohtume uuesti seminaril!

Aitäh piltide eest, Kadri Kattai!

03/10/2023

Õhtune jalutuskäik Confettiga. Miks see nii eriline on? Aga sellepärast, et ma ei käi hobustega eriti tihti maastikul, kuigi võiks ja lausa peaks. Nüüd otsustasin, et pean selle endale harjumuseks tegema. See on vajalik, et anda hobustele vaheldust ning harjutab hobuseid rahulikuks ka võõrastes kohtades, mitte ainult oma igapäevasel ratsaplatsil.

Ilmselt ei ole ma maastikule kippunud ka seetõttu, et Confettiga on see tavaliselt küllalt ebamugav kogemus - tegemist ei ole olnud lõdvestava jalutuskäiguga ei hobusele ega inimesele. Need käigud on olnud omajagu ärevust täis Confettile ja ka mulle, kui pean pidevalt valvel olema, et ta ei otsustaks ringi pöörata ja kodu poole minna, kui tema mõõt täis saab.

Midagi oli sel korral aga teisiti. Oleme videos 30 minuti kaugusel kodust ja nagu näha, siis hobune on mõnusalt rahulik. See on võtnud aega, aga mitte üldse harjutamist maastikul, vaid hoopis platsil. See muutus on toimunud tänu minu õpetajale, Kenneth Vansweeveltile, kes on aidanud mul arendada Confettiga selgemat suhtlust ja paremat suhet. Mõned näpunäited maastikul jalutamiseks sain Kennethilt samuti kaasa ja hobune oleks nagu ära vahetatud! Hoolimata sellest, et tema üks ja ainuke sõber Ravell jäi koplisse ootama, läks ta ilusti kodust eemale ja ei kiirustanud ka koju tagasi.

01/10/2023

Hobused naudivad võimalust vihmaga varju alla minna. Aga kardina tagant välja piiluda on ka tore. Ilusat sügist!

07/09/2023

Juhhei! Lõpuks ometi saab jälle hobuse selga istuda! Nii mõnus. Ratsutamiskunst on muidugi nii tänuväärne, et isegi beebiootel ei pea üldse treeningutes pausi tegema. Maa pealt on nii palju õppida ja harjutada ning olengi keskendunud viimasel poolel aastal just vabatööle ja maatööle. Ja teate mis, ikka veel ei ole selgeks saanud. ;) Ometi tahan nüüd fookusesse võtta ratsutamise ja selles järele jõuda. Loomulikult ei jäta ma ka maa pealt treeninguid, seega tuleb lihtsalt rohkem hobuseid koplist välja võtta ja tihemini harjutada.

Suurem järeleaitamistund ratsutamises toimub minu jaoks juba järgmisel nädalavahetusel, 16-17. septembril, kui Kenneth Vansweevelt tuleb Eestisse õpetama. Veel on kohti vabakuulajatele! Loe lähemalt: https://www.facebook.com/events/767189358328360

21/08/2023

Tahan ühendada hobusepidamist aiapidamisega ning sel aastal saan öelda, et midagi juba tuleb välja ka! Minu eesmärk on toidu kasvatamine koostöös hobustega selliselt, et ise peaksin võimalikult vähe pingutama. Nüüd on esimene omakasvatatud kõrvitsast tehtud supp söödud ja aasta võib lugeda kordaläinuks! :)

See kõrvitsaala on nimelt hobuste talvine söödaplats, kus nad heinarulli ümber elutsesid. Sügisel veel koristasin sealt junne, kuid lumega enam mitte kuigi regulaarselt. Kevadel laotasin peale puhast põhku. Suve alguses värskelt istutatud kõrvitsaid vaadates ei olnud ma kuigi lootusrikas - taimed vaevu hingitsesid ja nägid õnnetud välja. Arvan, et juunikuu kuumus tegi liiga ning teiselt poolt oli maa liiga rammus ja niiske taimede juurtele. Liigniiskuse vältimiseks istutasin osad kõrvitsad selliselt, et panin istutusauku juurde omajagu mulda. Nüüd ei ole vahet taimedel, mis said otse sõnnikusse ja mis mullaga auku istutatud - mõlemad versioonid kasvavad võimsalt.

Muide, panin ka suvikõrvitsaid talvel kogutud sõnnikuhunnikusse kasvama. Need taimed nägid veel õnnetumad välja, kuid nüüd paistavad ka olevat olukorraga kohanenud ja isegi kannavad vilju.

15/08/2023

Homme on veel viimane päev registreeruda soodushinnaga sügisesele ratsutamiskunsti seminarile! Mõnus võimalus hobuinimestega kokku saada ja talve tulekuks inspiratsiooni koguda imelises Mokko maahotellis. Senini ei ole mina veel ühtegi Kennethi seminari vahele jätnud ning iga kord saan mõtteid koduseks tööks pikaks ajaks. Nädalavahetus, mis aitab kindlasti akusid laadida ja tulevast talve üle elada. :)

Registreerumine: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfa3pMYr9gljExncuag6RD01upzfUxsCkmXCuIIds8MPR-Y5A/viewform

16.08 hilisõhtu on VIIMANE PÄEV registreerumaks vabatreeningu, hobukäsitluse, maatöö ja ratsutamiskunsti treeningseminarile SOODUSHINNAGA.
Kui soovid treenida oma hobust teineteisemõistmises ja kerguses, siis ootame sind treeningseminarile vabakuulajaks.
Ürituse link: https://www.facebook.com/events/767189358328360...
Registreerimine: https://forms.gle/eKhmLbhAWYuJauXA8
Saab tulema hariduslik ja põnev üritus.
Eelmiste Kennethi treeningseminaride tagasivaated leiad klubi lehelt: https://www.facebook.com/photo/?fbid=695173882610241...

14/08/2023

Millised näevad välja minu rajakoplid suvel? Väga lillelised! Huvitav on vaadata, millised kooslused arenevad erinevates kohtades. Endisele põllumaale tehtud rajakoplis domineerib harilik kesalill. See võib küll olla nö umbrohi, kuid vähemalt näeb ilus välja. Hobused ju söövad kõik endale meelepärase ära ja alles jääb see, mis ei maitse. Vastukaaluks pikalt rohumaana olnud pigem märjemal rajakopli alal kasvab rohttaimestik ja see kooslus on hoopis erinev.

Teisel pool karjust, ca 2 ha suurusel koplialal, kuhu ma veel hobuseid ei ole lasknudki, on pilt väga kirju. Külvasin sinna endisele põllumaale Aveliina Helmi soovitusel (aitäh kaasa mõtlemast!) kaks aastat tagasi seemnesegu, kus olid nõiahammas, põldtimut, harilik aruhein, punane aruhein, aasnurmikas, valge ristik, roosa ristik ning sigur. Laiguti lisasin https://nordicbotanical.ee/ lehelt looduslikelt niitudelt masinkogutud seemnesegu. Esimesel aastal oli väga palju ristikut ning eelmisel aastal domineeris kaheaastase taimena ülivõimsalt sigur (terve maa kõrgus tema lilladest õitest!). Sel aastal paistab asi juba rohkem tasakaalus, sest ka mitmed heintaimed on kanda kinnitanud ning nõiahammas lisab ilusat kollast värvi.

Olenevalt alast (üleval kuivem ja kivisem, allpool märjem) on taimekate täiesti erinev. Ükskord plaanin pildistama minna ja kõik need taimed ära määrata ja kirja panna! Kuna hobustele ristik suure suhkrusisalduse tõtti ei sobi, siis mul on hea meel, et kooslus hakkab muutuma mitmekesiseks ning põnevaks. Loodan, et kunagi õnnestub mul ka enda maa pealt heina teha! Selleks aga oleks vaja vastavat varustust. Käsitsi siiski sellist ala ei niida, proovisin üks aasta vikatitööd. :D

21/07/2023

Juulis oli meil üks intensiivne nädal, kus ehitasme koos kahe toreda vabatahtlikuga hobuste aedu ilusamaks ja paremaks. Panime maha uusi puitposte, värvisime, ehitasime lõpuni valmis ratsaplatsi alumise ääre (mida olen juba sügisest saadik teinud!), saime valmis kaks väravat ning tegime hobuste varjualuse ümber tugeva puitaia. Oi kui rahule ma jäin selle nädala ning tulemusega! Muidugi on veel omajagu nikerdamist, aga raskem ja suurem osa tööst on tehtud ja saan nüüd vaikselt omas tempos koos oma väikese abilise Ikoga edasi toimetada. Nii tore ja motiveeriv on koos teha hakkajate abilistega. :)

PS. Kui keegi otsib veel sügiseks oma hobusele kohta, siis hea aeg on kokkuleppeid teha, kuna tean siis ka talveheina varudes arvestada!

08/07/2023

Täna oli meil suur päev. Tarapita läks puhkusereisile Lõuna-Eestisse täkule külla. Hoiame talle pöialt ja ootame teda põnevusega tagasi koju!

12/06/2023

Väike lõik meie tänasest trennist Tarapitaga. Sel korral sai video peale mitu esimest katsetust. Esiteks video alguses teeme esimest korda korde asendis traaversit liikumise pealt. Loomulikult mitte veel õige paindega, aga oluline on see, et me liigume edasi ja tagaosa on seespool. Senini oleme traaversit teinud maatööasendis eest juhtides ning kordel olen harjutanud vaid seismise ajal tagaosa sissetoomist stekimärguande peale. Kunagi alustades oli minu jaoks täielik müstika, kuidas seda õpetada, kuid nüüd saan aru, et samm-sammult on kõik võimalik. Teine kord seisma jäädes teebki Tarapita ise tagaosa sisse toomist suurest entusiasmist, mitte minu käskluse peale. Ma ei pööra sellele tähelepanu ja küsin teda edasi. Lisaks proovisime esimest korda kordel galoppi. Olen küll aeg-ajalt, kuid harva energia saamiseks galoppi küsinud, kuid sel korral tegime seda esimest korda nö töö käigus. Ja mul oli hea meel, et esimesed sammud olid täitsa heas tasakaalus! Traavis läheb ta küll kohati liiga alla, kuid kuna paine säilib, siis hetkel ei muretse liiga palju. Õlgade liigutamine sisse- ja väljapoole aitab seda korrigeerida. All video nurgas on Kenneth Vansweevelt, kes meid juhendab. :)

10/05/2023

Jagan veel ühte lühikest videot Tarapitaga maatöötrennist. Õigemini jagan, mida me tegime kuu aega tagasi, kui veel rohi ei olnud roheline. :D Varsti on juba piinlik nii kevadist videot jagada ja eks ka hobune on vahepeal edasi arenenud. Igatahes videos keskendusime sellele, et lihvida korde peal liikumist, millega alustasime põhjalikumalt kusagil veebruaris. Harjutame painde hoidmist ning selle soodustamiseks ringi suuremaks tegemist. Samuti teeme traavile üleminekuid ning pärast traavi sammule jäädes teeme kohe uuesti ringi suuremaks, et saada tagasi paine ringil. Kas märkad hetki, mil teeme ringi suuremaks?

Traavile ülemineku puhul on oluline, et mul oleks võimalikult väike märguanne, millele hobune reageerib. Kui hobune kuulab hästi mu kehakeelt, siis ei pea ma võtma ära stekki tema õla juurest, millega aitan tal meeles hoida painde hoidmist. Kuu aega tagasi tegime alles esimesi taavile üleminekuid ja ta ei suutnud end kuigi hästi tasakaalus hoida. Seega oli umbes ühe ringi tegemine tema jaoks paras, et saaksime ka pärast seda veel enam-vähem kvaliteetse sammuga jätkata. Nüüd suudame juba palju pikemalt ringi traavida, sest tema liikumine on treeningute käigus nähtavalt paranenud.

05/05/2023

Pildimeenutused Kennethi seminarist! Meil olid tõesti toredad päevad ja ka õhtud ühiste jutuajamistega. Jagan veel üht mõtet seminarilt, mille enda jaoks selgeks mõtlesin. Selleks, et olla oma hobusele hea õpetaja, pean tegema pea igal sekundil otsuseid - kas reageerida, kuidas reageerida, millist tööriista kasutada. Otsused, otsused, otsused. (Väga tuttav teema ka laste puhul. :D) Minu jaoks väga keeruline teema, sest tahaks ju alati teha parimaid otsuseid. Tihti võin selle käigus hoopis kahtlema jääda, aga see on kokkuvõttes hoopis halvem variant, kui otsusekindlus (olgu see siis õige või vale otsus). Tuleb end usaldada ja olla konkreetne ning selge oma visioonis ja tegutsemises. Sellepärast on tore, kui on olemas treener, kes aitab seda kindlustunnet saavutada ja suunata, millal ja kuidas peaksin tegutsema.

26/04/2023

Nädalavahetusel toimus ratsutamiskunsti seminar Kenneth Vansweeveltiga, kus osalesime Tarapitaga. Seminari teema oli sel korral õlad sees liikumine, aga õppisime Tarapitaga ka esimesi samme traaversis. Minu jaoks oli seminari suurim kaasavõetud tarkusetera see, et saame kasutada samu harjutusi kas fookusharjutustena tähelepanu saamiseks ja hoidmiseks või siis hobuse keha treenimiseks. Näiteks õlad sees võib olla nii tähelepanuharjutus kui ka keha treenimiseks mõeldud harjutus. Kui hobuse tähelepanu ei ole meiega, siis ei ole võimalik tema keha treenida. See tähendab, et peame kõigepealt saama temaga hea kontakti - seminariolukorras ja võõras kohas on see muidugi veel eriti suur väljakutse!

Pildil olev hetk on osa traaversi õppimisest, kus kinnistasime märguannet tagaosa sisse toomiseks (steki suunamine tagumise välimise tagajala suunal). Selle juures ei olnud oluline korrektne kehahoid traaversi asendis. Sellega tegelesime hiljem teistsugust harjutust kasutades.

Veel üks tore inspiratsioonikoht seminarilt oli vabatreening, mida üks hobusega osaleja Kennethi juhendamisel õppis. Olen nüüd ka oma hobustega seminaril nähtud vabatreeningu elemente katsetanud.

18/04/2023

Karjuse aedade ehitamine on mõnus tegevus, sest saab looduses ringi liikuda! Võib-olla sellepärast ongi mul neid nii palju? Kevadel on ka vajalik kogu maa läbi käia ja vaadata, kas aiad endiselt püsti on. Seda ma väiksemate abilistega tegingi. Nüüd on suvehooaeg ligipääsuga karjamaadele alanud ja hobuste kilometraaž ka hüppeliselt suurenenud!

Sel aastal ei olnud parandada kaugeltki nii palju, kui eelmistel aastatel. Paistab, et metsloomad on ära õppinud, kuidas aedade alt läbi pugeda ning ei lõhu neid enam nii suure hooga. Tore on näha, et hobused liiguvad nüüd väga palju rohkem. Taha karjamaadele on heina juurest ca 600 meetrit ning mitu korda päevas käivad nad edasi-tagasi. Vahepeal on hea tärkavat rohtu nosida ja siis suurema kõhutäie soovi korral jälle heina juurde tagasi kõmpida. Niiviisi need kilomeetrid kogunevad ja vorm paraneb. :)

14/04/2023

Mida üldse maatöös hobusega tehakse? Postitan mõned videod sellest, mida Tarapitaga teeme, et anda natuke aimu. Maatöös saab olla erinevates positsioonides hobuse suhtes. Üks tuntud asendeid on käe kõrval kõndimine, mida teab ilmselt iga hobustega kokku puutunud inimene. Küll aega ei mõelda tavaliselt kuigi palju sellele, kuidas me talutamise ajal hobusele märguandeid anname. Näiteks selleks, et hobusega koos keerata.

Esimene asi pööramisel on minu enda mõte ja ka ülakeha, mis hakkab keerama sissepoole, et anda hobusele märku minu kavatsusest. Kuid enne üksi eest ära minekut pean ikkagi ka hobuse järgi ootama nii, et me saaksime pöörde sooritada koos. Video alguses on ka mõne sammu jooksul näha hetke, kus soovin, et Tarapita liiguks veidi väljapoole - seega minu õlad näitavad talle minu kavatsust suunaga välja. Olenevalt kas soovin pöörata väljapoole või sissepoole, minna ringil või sirgel, siis minu enda suund aitab hobusel aru saada, kuhu poole liikuda.

Meie keha märguanded on sellised, mida maatöös ei õnnestu kunagi ära võtta ehk siis esmased märguanded. Seega peame olema tähelepanelikud, et need ei läheks vastuollu meie teiste märguannetega. Vastasel juhul võime hobuse kergelt segadusse ajada. Näiteks kui stekk nõuab liikumist ühte suunda, kuid kehamärguanne teise suunda. Hobusel on alati loomulik jälgida meie keha. Ka hobused kasutavad üksteisega suhtlemiseks kehakeelt. Niisiis olgem tähelepanelikud enda kehakeele suhtes - mida me sellega tahtlikult või tahtmatult hobusele ütleme?

27/03/2023

Hobused said uuele rajale! Lisarada on 200 m p**kune, millega ületab Kruusamäe talu radade süsteem 1 km piiri. :D Jäänud on veel vaid "väike" töö, et tekitada hobustele erinevaid tegevuspunkte, mis motiveeriksid neid kogu raja ulatuses liikuma. Muuhulgas ootab oma aega videos nähtav küngas, millest kuival perioodil saab suunata hobused üle liikuma. Igatahes paistavad nad rahul, et saavad natuke maast nokitseda ja samal ajal käia vabalt söömas heina, mis paistab taamal video lõpus.

25/03/2023

Ilm on juba õues toimetamiseks mõnus ja hobused jagavad head kraami. Kätte saab Tartu kesklinnast. Suurematele kogustele on võimalik ise järgi tulla 15 km Tartust Peipsi poole, hind kokkuleppel. Sõnnik on kogutud koplist eelmisel suvel ja parajalt valmis. Pakendan paberkotti.

Võib lahkelt jagada aiandushuvilistele sõpradele!

16/03/2023

Oled mõelnud oma hobusega kolimise peale? Siin on Sulle üks mõnus variant. Pakun kohta Tartust 15 km kaugusel vabapidamisega kodutallis. Olemas on 800 m p**kune radadega koppel, et soodustada hobuste liikumist. Suvel saavad hobused käia looduslikel karjamaadel, kusjuures vesi on karjamaadest kaugel, et jällegi soodustada loomuomast liikumist. Hobustel on olemas pidev ligipääs võrgust heinale, sool ja varjualune. Treeninguteks on korralik piirdeaiaga liivaplats. Võimalik on tulla suvitama või siis pikemaks perioodiks. Kui oled huvitatud õppima oma hobusega hobukäsitlust ja maatööd, siis võin ka selle juures aidata. Täpsema info saamiseks kirjuta FB sõnum või uuri: https://kruusamaetaluhobused.wordpress.com/

Kuulutust võib lahkelt jagada, et see jõuaks õigete inimesteni! Aitäh!

12/03/2023

Täna oli ilus ilm ja juhtus nii mõndagi. Seega oli tore, et fotokas käepärast võtta on. Hobused olid ka erilises tujus ning juba toaaknast sain pildid neist teise kopli otsa jooksmas (kogu ring on p**kusega 800 m, seega sellise paksu lumega oli see paras trenn!). Vahepeal tegi Confetti nalja ning tahtis end jooksmisega korralikult välja elada, kui juhuslikult lahti pääses. Täna käisid Marie ja Kadri trennis, seega mõned pildid ka nende tegemistest.

26/02/2023

Istak on ratsutamises kõige alus. Üks oluline valgustushetk tabas mind, kui Eda Vallimäe - hobuste ja ratsutajate treening käis mulle trenni andmas. See oli juba ammu, aga ometi keskendun tänaselgi päeval sellele teadmisele. Tänu Eda juhendamisele sain teada, et minu tasakaalupunkt peaks olema veidi eespool, kui minu harjumuspärane istak. Senini pean sellele tähelepanu pöörama, sest vanad harjumused ei kao üldse kiirelt.

Näiteks hiljuti tabasin ära, et kui ma teen ainult oma istaku abil (ilma sisemise ratsmeta) voldil ringi suuremaks, siis istun jälle tagasi vanasse asendisse. Mulle tundus, et selle asendi tõttu ei tulnud harjutus ka nii hästi välja ning sooritus paranes, kui seadsin oma raskuskeskme ettepoole. Ilmselt on see seotud sellega, et kui minu raskuskese on liiga taga, siis liiguvad ka jalad ettepoole ning seetõttu on rohkem keharaskust tagumikul ehk hobuse seljal. Kui aga sean oma raskuskeskme õigesse kohta, siis liiguvad ka minu reied rohkem alla ning saan neile rohkem raskust jaotada, st olen vähem istakuga hobuse seljal ja raskus jaotub ühtlasemalt hobuse kehal. Tänu sellele on hobusel ka kergem oma sisemise tagujalaga keha alla astuda, et ringi suuremaks teha. Nii lihtne asi, aga ometi ei pruugi seda märgata enne, kui keegi kogenud silm seda välja ei too. Seega, aitäh Edale hea tähelepaneku eest!

Püüdsin erinevad asendid pildile saada. Millisel neist on taskaalu kese õiges kohas, kas leiad? Mulle meeldisid need pildid, sest siin on ka nii hästi näha erinevust jalgade asendis.

Lisamärkus: ma ei garanteeri, et olen asjadest õigesti aru saanud. :D Ja muidugi ei saa seistes istakut paika sättida, sest ratsutamine on dünaamiline tegevus.

18/02/2023

Üks väga lihtne asi, millele ma oma maatöötreeningute alguses ei osanud tähelepanu pöörata on see, kuhu suunas liiguvad hobuse jalad. Isegi siis, kui ma teoorias juba teadsin, et hobuse jalad peavad minema liikumise suunda, ei osanud ma pikalt seda praktikas jälgida.

Maatöös, eriti külje peal treeningus, võib väga lihtsalt juhtuda, et hobuse painutamise tuhinas paindub pea ja hobuse kael ülejäänud kehaga võrreldes liiga palju sisse. Siis on vaja tuua pea ja kael hobuse esijalgade ette tagasi, kus on selle loomulik koht. Hakkasin juba tükk aega tagasi jälgima, et ma hobust kaelast üle ei painutaks. Kuid isegi siis võisin ma kaotada hobuse välimise õla - mõnikord ilma, et ma oleks seda märganud. Mind aitas väga palju nipp, mille sain oma treenerilt Kenneth Vansweeveltilt. Nimelt saab maatööasendis, tagurpidi hobuse ees liikudes vaadata, kas hobuse kabjad liiguvad hobuse ninasõõrmete suunas - üks ühele ja teine teisele poole. See tegi mu elu palju lihtsamaks. Jälgin nüüd väga tihti kontrolliks, kas mu tunnetus on õige. Ning muidugi püüan liikuda selle poole, et tunnetaksin juba ilma vaatamata väikseseid kõrvalekaldeid. Mõnikord ei tundugi viga väga suur, kuid visuaalselt on kohe näha, et välimine kabi ei liigu hobuse ninasõõrme suunas, vaid väljapoole, hoopis teises liikumise trajektooris, kui see ring, kuhu peaksime minema.

Kõik see kehtib ka ratsutamisel ning kuna tabasin just sellise pildi (vasakul), kus hobuse esijalad liiguvad peaga hoopis teises suunas, siis mõtlesingi seda mõtet jagada. Paremal vastukaaluks tundub mulle, et esijalad liiguvad ilusasti pea suunas.

07/02/2023

Olen ammu mõelnud, et võiksin postitada siia ka treeningutest, aga alles eelmine nädal sain mõned fotod, millest tekkis kohe mitu mõtet. Alustuseks üks pilt, mis tõestab, et ma käin vahepeal ka hobuse seljas. Maatööga alustades ei olnud mul mitu aastat isegi huvi ratsutada, sest hobuse kõrval avanes mulle hoopis teistsugune perspektiiv. See oli vahelduseks põnevam ja erilisem ning pakkus palju avastusrõõmu. Mõnda aega olen aga jälle tundnud, et tahaks ratsutama õppida. Nüüd olen umbes aastakese tihedamalt ratsutanud, kuid selles on olnud pausid seljavalu ja ajapuuduse tõttu. Maatöö eelis on see, et enda füüsiline vorm ja vähene aeg ei ole nii suureks takistuseks, kui ratsutamise puhul.

Igatahes mis ma siis ratsa teen? Põhiliselt kõnnin ja mediteerin. Ehk siis esiteks tunnetan, kuidas hobune mu all liigub ja teiseks kuidas ma ise hobuse seljas istun. Kas mõlemad hobuse pooled liiguvad minu all võrdselt alla ja küljele või üks pool rohkem? Kas hobuse õlad on võrdselt keskel ja esijalad lähevad liikumise suunas? Kas minu istak on hobusele parajalt järgnev, aga mitte üle võimendatud või kusagilt pinges? Kas minu jalad on lõdvestunud ja liiguvad sundimatult hobusega ühes taktis?

Näiteks sain ma ühel hetkel teada, et minu sääred liiguvad hobuse iga sammuga iseenesest vastu hobust. Hobune astub tagajalgadega vasak-parem-vasak-parem ja igal sammul lähevad mõlemad minu sääred vastu hobust, mis ei tohiks üldse nii olla. Nüüd sõidan enamasti ratsutamispadja ja ilma jalusteta ning olen palju keskendunud sellele, et minu vastava poole jalg liiguks terves ulatuses alla koos minu puusaga (mis liigub omakorda alla siis, kui hobuse sisemine tagumine jalg edasi astub). Ratsutamine on füüsiline oskus ja kui juba on sisse jäänud valed harjumused, siis on neid meeletult raske ümber treenida. See vajab aega ja keskendumist. Kohe, kui mu tähelepanu läheb midagi keerulisemat tehes mujale, siis hakkab minu jalg endiselt liikuma vanamoodi. Ratsutamisel on mediteerimisega palju ühist, seda olen viimasel ajal mõelnud.

09/11/2022

Olen juba nii-nii kaua oodanud, et saaksin teha postituse teemal, kuidas valmis minu ratsaplatsi aed ja samal ajal alustada lõpuks uuesti hobuste treenimisega. Siiski, ei suutnud ma kumbagi neist ausalt ära oodata. Pärast ühte kuud intensiivset tööd ei ole aed veel päris valmis ja mina ei pidanud trennipausi tehes aia ehitamise nimel ka lõpuni vastu. Seega võin samahästi teha ka ühe peaaegu valmis aia postituse.

Sissejuhatuseks olgu öeldud, et kevadel valmis minu kauaaegne unistus - liivaplats, kus oleks hobustega mugav trenni teha ilma mätaste otsa komistamata ja mudas libisemata. Aed oli plaan teha ümber ise - ikka puidust ning lõpuks otsustasin klassikalise valge linõlivärviga tehtud aia kasuks, mis hobuste varjualusega minu arvates kenasti kokku sobib. Protsessist täpsemalt aga piltide all!

26/09/2022

Täna oli ideaalne ilm teha ülevaade oma koplisüsteemist. Kõige parem tundus seda teha video teel, sest siis saab visuaalselt näha, kus teed pidi hobused jalutavad. Jutustan sinna juurde, et teekond huvitavamalt kulgeks. Video sai p**k, kuna tahtsin kõik läbi jalutada, et mul endal oleks ka paari aasta pärast põnev vaadata, millised koplid mul olid ja kuidas minu hobustepidamine vahepeal arenenud on.

Radade süsteemi mõte on pakkuda hobusele loomuomast keskkonda, sest metsikud hobused liiguvad suurtel aladel iga päev p**ki vahemaid just nimelt mööda kindlaks kujunenud radu toidu, vee, soola, liivavanni jm leidmiseks. Radade süsteem (inglise keeles kutsutud ka paddock paradise või track system) annab võimaluse tekitada koduhobusele sarnane motivatsioon erinevate punktide vahel liikuda. Niiviisi püsib hobune tervem ja paremas vormis. Ka kabjad on muide sellise süsteemi peal elavatel hobustel paremas seisus. Mina nägin selgelt väga suurt erinevust oma hobuste konditsioonis pärast seda, kui nad läksid elama radade peale. Ja seda kaugeltki mitte ideaalses tracki-süsteemis! Minul on hetkel veel vähe erinevaid punkte, kuid heina, varjualuse, veekoha ja metsatuka vahel on siiski omajagu liikumist. Kaks ringi on kokku ca 750 m. Järgmine plaan on ehitada juurde veel üks ring, kust peavad hobused liikma ka üle väikeste mägede. Enne seda aga, kuna talv on tulemas ning sellega ka porine aeg, proovin leida võimaluse teha kõvakattega pinnasega ala sööstmisaladele.

04/09/2022

Tervitused Belgiast! Kasutan paar päeva võimalust, et oma õpetaja, Kenneth Vansweevelti juures ratsutamiskunsti õppida. Sain tunnetada kahe väga erineva hobusega maatööd. Tumekõrb hispaania hobune Lurano on sarnasem minu enda hobusele Confettile - ta vajab rohkem motiveerimist. Võik Aurelio oli aga eriline elamus, kuna mul ei ole varasemalt olnud kogemust nii motiveeritud ja energilise hobusega.

Aurelio puhul oli huvitav tunnetada, kuidas treeningu edenedes suunasime tema ülevoolavat energiat ning hobune läks tänu sellele ka palju stabiilsemaks. Piltidel on näha trenni alguses voldil ühtlase paindes liikumise saavutamine sirutatud olekus ning teisel pildil hilisem hetk trennist, kus traaversi märguande peale viis hobune tagajalgadele rohkem raskust, mille kaudu ta ka eest kergemaks muutus.

Lurano tuletas mulle meelde, kuidas minu enda energia ja kehakeel mõjutab märguande toimivust. Näiteks, kui soovin aktiivsemat liikumist, siis minu enda olek peab seda samuti toetama ja ei piisa vaid stekimärguandest. Pean olema tähelepanelik, et mitte tõsta seejuures oma energiataset selliselt, et lähen pingesse ja hoopis pidurdan hobust. Sama on ka kordel painde saavutamisega - selleks ei piisa vaid stekimärguandest, vaid painet peab toetama ka minu keha energia.

Nüüd saan aga koju minna ja otsida oma hobuste peal sama tunnet.

Thank you Kenneth Vansweevelt for giving me an inspiring experience with your wonderful horses!